Kommentaar

Kalle Mälberg | Loodusseadused on olemas (2)

Kalle Mälberg, külamees, 8. mai 2015, 17:35
 MEELIS TOMSON
Ma ei tunne Jaak Madisoni isiklikult ega tea temast midagi. Ma pole kunagi olnud üheski parteis. Kuid mulle näib, et mees on noor ja tarmukas, teeb poisikese tempe ja satub jamadesse – normaalne ju. Pole vähemalt mingi broiler. Kerides iseennast ligi pool sajandit tagasi, meenub, et sai isegi ronitud ja turnitud ikka sinna, kus vilkuvad tulukesed tütarlaste silmis. Tiigi intris elasid tollal kenad arstitüdrukud, ega see kõigile meeldinud, aga mis siis!

Kord üks vana advokaadiproua rääkis vahetult enne oma surma veelgi varasema väga ilmeka loo. Oli aasta 1952. Tiigi intris elasid kui kõige karmima valvuri kloostrikongis kenad arsti-, juura- ja ajalooneiud. Aga kaks noort tudengipoissi ronisid tuletõrjeredelil ja vihmaveetorudel turnides ikkagi aknast sisse, hoolimata suures toas reformvooditel (olid sellised parteitud vedrupõhjased raudvoodid!) uinuvate tütarlaste kisast, lükkasid konspektid ja õpikud põrandale ning sokutasid end kareda teki alla kitsukesele koikule. Üks neist abiellus sama neiuga täpselt Stalini surmapäeval. Aastad möödusid ja samast noorukist sai riigi president, teisest aga akadeemik, kelle naine oligi kõnealune tuntud advokaat samast toast.

Kirjeldatu ei tõlgendu vist kuidagi Baudrillardi ja Lyotardi ja teiste moodsuste suurtesse narratiividesse, kus loodusseadusi polegi, on vaid arvamused ja interpretatsioonid, mis ruulivad meediamaastikul ja see kõik omakorda mõtestab elu ennast. Ja ennäe – selles mullis on hea, soe, sulnis, hoopis puhtam ja kuivem tunne.

Tuleb tuttav ette – seltsimeeste Jagoda, Ježovi ja Võšinski sõnavara ja vaenlaste märgistamise skeem. Sinililled silmis, ulatasid laevadel olnud poliitkorrektset toitu padrunilindile, mis lõksutas aina uut ja veel uuemat sensatsiooni, tuld ja klikke võõrale altarile.

Teen ettepaneku soomlasi meenutades – nüüd tuleks paar süvaveepommi pardale vinnata, et „tundmatu veealune objekt“ (oh milline eufemism“!) tee pealt ära koristada. Annan seda nõu tasuta, sest parimad ideed ongi tasuta.

Lõpetuseks meenutus suvisest Tartust. Rüütli tänava politoloogilises õllekeldris istus tünni otsas professor Rein Taagepera ja luges Švejki.

Küsisin temalt: „Miks just seda?“

„Aga sellepärast, et Ameerika ei saa kuidagi aru siinsest poliitikast.”

Politoloogi põlvedel avatud leheküljelt nr 348 loen:

„Peale selle olen ma valmis teiega ükskõik mille peale kihla vedama, et te pole meie jutuajamistest mitte mõhkugi aru saanud. Kui ma ütleksin teile, et te olete embrüo, siis te unustate selle sõna veel enne, kui jõuaksime järgmisse jaama, isegi kiiremini – veel enne, kui meist kihutab mööda järgmine telegraafipost. Te olete surnud ajudega tainas. Ja võite ükskõik kellelt küsida, kas minu jutus oli ainsatki halvustavat vihjet teie vaimse silmaringi kohta või kas ma haavasin teid millegagi.“

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee