Maailm

Kursusekaaslane: Putin eriliste vaimuannetega just ei hiilanud (34)

Aadu Hiietamm, 8. mai 2015, 07:00
ALAVÄÄRSUSKOMPLEKSI KÜÜSIS: Vladimir Putin (püsti) hakkas tegelema judoga ja liitus KGBga soovist kompenseerida lühikesest kasvust tekitatud alaväärsuskompleksi, arvab tema kursusekaaslane KGB instituudi päevilt. Foto: AFP
Kolleegid KGB päevilt pidasid Vladimir Putini intellektuaalseid võimeid keskpäraseks ja kutsusid teda Kahvatuks Ööliblikaks, rääkis intervjuus veebiportaalile gordonua.com praegu USAs elav ja finantsanalüütikuna töötav endine Nõukogude luuraja Juri Švets.

NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) esimese peavalitsuse endine ohvitser Juri Švets töötas 1980ndatel Ameerika Ühendriikides luurajana. Taskus oli tal agentuuri TASS korrespondendi töötõend. Tema põhiülesanne oli koguda ja analüüsida infot USA võimaliku ootamatu tuumarünnaku kohta. 1990. aastal lahkus ta KGB teenistusest ja kolm aastat hiljem emigreerus Ameerika Ühendriikidesse.

Putin ei ole kunagi olnud luuraja

Švets oli Venemaa praeguse presidendi Vladimir Putini kursusekaaslane Moskvas Andropovi nime kandnud KGB instituudis, kus valmistati ette välisluuretöötajaid. Sellesse instituuti õppima pääsemine oli erakordselt raske. Need, kes sinna aga pääsesid, saadeti 99,9%lise tõenäosusega välismaale luuretööle. Putiniga läks aga teisiti. Švets ütleb, et kuigi Putini ametlikus eluloos räägitakse tema tööst luurajana, ei ole ta tegelikult kunagi luuraja olnud.

Pärast instituudi lõpetamist suunati Putin Moskvast tagasi Leningradi, kus jätkas tööd KGB kohalikus valitsuses. Sellest võib järeldada, et ta ei läbinud instituudis välisluurajaks saamiseks vajalikke psühholoogiateste ja instruktorite arvates olid ka tema vaimuanded alla keskmise. Putini olemust iseloomustavad talle KGBs omistatud hüüdnimed, algul Jupats, hiljem Hall Ööliblikas. Švetsi sõnul tundis Putin lühikese kasvu pärast alaväärsust ja just selle kompenseerimiseks liitus ta KGBga ning hakkas tegelema judoga.

Seda, et 1985. aastal suunati Putin siiski Ida-Saksamaale Dresdenisse, seletab Švets ülemuste sooviga teha provintsiametnikule väike kingitus, mida saab elu lõpuni mäletada.

Tõepoolest, eraeluliselt oli suunamine Dresdenisse Putinile ja tema perele tollase Leningradiga võrreldes suur samm edasi. Hall Ida-Saksa provints tundus Venemaalt tulnule tõeline reaalsotsialistlik paradiis. Putin suutis seal palgast kõrvale panna nii palju, et sellest jätkus musta Volga ostmiseks.

Tavaliselt tõid KGB ohvitserid pärast teenistust Ida-Saksamaal kodumaale kaasa ka Carl Zeissi objektiiviga fotoaparaadi ja Madonna lõunaserviisi.

Švets rõhutab, et Saksa DVs ei olnud KGB residentuuri, sest KGB sõbralike sotsialismimaade pinnal luuretööd ei teinud. Pealegi oli Ida-Saksamaal suurepärane oma luure (Stasi), mis saatis ise ettekandeid Mosk-vasse.

Kattis Saksamaal seltsimeestele lauda

Putin töötas Dresdenis NSVLi-Saksa DV sõpruse maja direktorina. Tema põhiülesanne oli katta Moskvast külla tulnud kõrgetele seltsimeestele rikkalik laud ning pärast söömingut-joomingut toimetada elutud kehad lennuväljale ja saata tagasi Moskvasse. "See oligi kogu Putini luuretöö Saksa DVs," rõhutab Švets. Tema jutt haakub 11 aastat tagasi Saksa poliitikaajakirjas Cicero avaldatud Vladimir Ussoltsevi mälestustega. "Dresden tähendas asumisele saatmist," ütles Ussoltsev, kes jagas Dresdenis Putiniga töötuba. Luurekooli lõpetanud unistasid komandeeringust klassivaen-lase territooriumile, näiteks Washingtoni, Bonni või Viini, kuid Putin ei sattunud isegi Ida-Berliini.

"Me ei teinud seal (Dresdenis) õieti midagi. Töö oli ülereglementeeritud ja ebaefektiivne, väitis Ussoltsev. Tavakodanikes õudust tekitanud eriteenistus kujutas endast hermeetiliselt suletud maailma. Sealsed töötajad koostasid rutiinselt mõttetuid aruandeid ja lugesid isikutoimikuid.

Ka endise Saksa DV välisluure-ülema Markus Wolfi (1923–2006) arvates oli Putin Dresdenis tähtsusetu tegelane. Seda tõendab tema sõnul tõsiasi, et Saksa DV julgeolekuministeerium autasustas Putinit vaid Rahvaarmee pronksmedaliga. "Niisuguse autasu sai Ida-Saksa julgeolekupolitseis iga koristaja," ütles Wolf.

Kuidas sai aga selline hall tegelane tõusta Venemaa liidriks? Švetsi sõnul upitasid hallid kardinalid Putini võimule kuuleka marionetina ja selleks on ta jäänud tänaseni.

Viimastel kuudel on maailmas spekuleeritud, et lääneriikide poolt nurka surutud Putin võib vajutada tuumanupule. Švets seda ei usu.

"Tuumanupule vajutamine eeldab juhindumist maniakaalsest ideest, Putin on aga vaid kahe maise soovi ori. Ta soovib elada võimalikult kaua ja jääda igavesti võimule," arvab Venemaa presidendi kursusekaaslane KGB instituudi päevilt Švets.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee