Seisukoht

Ülemvõimu ihalus Läänemerel – Kremli revanšismitõve sümptom (6)

Tunne Kelam, Euroopa Parlamendi liige, 7. mai 2015 16:11
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam hoiatab, et Läänemere maade jaoks võib „ajaloo lõpp” saabuda hoopis Moskva retsepti järgi. Foto: Teet Malsroos (Õhtuleht)Foto: TEET MALSROOS
Takistades järjepidevalt oma sõjalaevadega Leedu ja Rootsi vahelise elektrikaabli paigaldamist käitub Venemaa kui revanšismihaigusest vaevatu, kes üritab impeeriumikaotuse komplekse kompenseerida. Tundub, et Venemaale on oluline igal võimalikult hetkel näidata, et ta on maailmajõud, kes saab segamatult küünarnukke laiutada ja ignoreerida kõiki rahvusvahelise käitumise reegleid.

Ilmselt ei tasu siit otsida erilist vimma konkreetse kaabli vastu, kuigi Euroopa killustatuna hoidmine ja Baltimaade energiasõltuvus Venemaa toorainest on idanaabri jaoks olnud alati strateegiline prioriteet. Kremli jaoks on küsimus laiem: kes kontrollib Läänemerd?

Samal teemal

Kontroll Läänemere üle on olnud aastaid president Vladimir Putini üks eesmärke ning selleks on tehtud süstemaatilisi ettevalmistusi, mida Läänes eelistati kergekäeliselt ignoreerida. Tõsi, mereteede kontrollimine aastal 2015 ei pruugi toimida Teise maailmasõja aegsete brutaalsete blokaadide vormis. Hoopis olulisem on Kremli jaoks Läänemere-äärsete riikide elanikele sõnumi saatmine, et Venemaa teeb siin just seda, mida ise tahab.

See, et Venemaa lennukid pidevalt meie õhupiiri kombates regulaarselt ka meie poolele eksivad või välja lülitatud transponderite tõttu Läänemerd ületavaid reisilennukeid ohtu seavad, ei ole isegi enam uudis.

Seevastu „tundmatu veealune objekt” Rootsi pealinna külje all hoidis mullu vähemasti Põhja-Euroopa meediat nädalaid elevil ning põhjustas rõhutatult neutraalset liini hoidvates Skandinaavia riikides ootamatult tõsiseid diskussioone julgeoleku üle. Üsna sarnane intsident Helsingi külje all toimus alles eelmisel nädalal. Ja kuigi ametlikke andmeid „objektide” päritolu kohta pole, ei ole enamikul regiooni elanikest selles küsimuses illusioone.

Kui siia lisada ka Vene allveelaevad, mis järjest sagedamini Läänemere rahvusvahelistes vetes reisilaevadele poseerivad, aga ka Nord Streami ja Ust-Luga sadama megaehitused, moodustab see kõik kokku süsteemse terviku. Terviku, mille eesmärgiks on ühelt poolt demonstreerida oma muskulatuuri, teiselt poolt külvata naabrite seas hirmu ja kõhklusi selles osas, kui turvaline ja kaitstud Läänemere äär ikkagi on.

Loodus tühja kohta ei tunnista ning kui enamik Läänemere ümbruse riike eelistas kakskümmend aastat elada „ajaloo lõpu” illusioonides, jättes oma kaitsevajadused unarusse, ohustab Venemaa nüüdseks kogu piirkonna turvalisust ja stabiilsust. Ning seda mitte lihtsalt ülekasvulise noore huligaanina, provokatsiooniliste intsidentide taga kumab täiemõõdulise hiiglase läbimõeldud tahe end toore jõuga maksma panna. Euroopa Liidu ja NATO liitlaste jaoks on ainus võimalus seda signaali lõpuks tõsiselt võtta ning asuda jõuliselt tugevdama oma kaitsevõimet ja koostööd selles valdkonnas. See on selge sõnum ka juunis kogunevale Euroopa Liidu ülemkogule, mis on pühendatud julgeolekuküsimustele.

Samal teemal

05.09.2015
USA mure: Venemaa laevastiku uurimislaev meie rannikul
30.05.2015
FOTOD | NATO allveelaev külastab Eestit