Eesti uudised

Kui vähi „süüdlaseks” on geenid... (3)

Linnaleht, 7. mai 2015 14:51
Risk haigestuda elu jooksul rinnavähki on Euroopa Liidus keskmiselt 10 protsenti. BRCA1 ja BRCA2 mutatsiooni kandjatel aga on risk oluliselt kõrgem.Foto: Bulls
Kirjanduse andmetel arvatakse 5–10 protsenti rinnavähi ja 10 protsenti munasarjavähi juhtudest tekkivat pärilikult edasikanduvate mutatsioonide tõttu geenides. Rinna- ja munasarjavähi tekkega seostatakse mutatsioone BRCA1, BRCA2, harvem CHEK2 ja TP53 geenis.

„Kui noorel naisel on kõrge vähirisk, siis peaks ta tulema konsultatsioonile,” kinnitab Tartu ülikooli geneetikakeskuse juhataja Katrin Õunap. Geneetiku konsultatsioonile suunamise näidustused on paika pandud juhendis. Selle järgi võib vähk olla pärilik näiteks siis, kui naise ema- või isapoolses suguvõsas on esinenud rinna- või munasarjavähki kolmel või enamal inimesel, perekonnas on vähemalt ühel lähisugulasel rinnavähk diagnoositud nooremana kui 50-aastaselt ning pereliikmel on leitud rinna- ja munasarjavähi teket soodustav geenimutatsioon.

Samal teemal

„Mullu tegime ligi 450 rinnavähki põhjustavate geenide BRCA1 ja BRCA2 testi. Sellest aastast on meil kasutusel pärilikke kasvajasündroome põhjustavate umbes 100 geeni paneeluuring. Aasta esimese nelja kuuga on tehtud ligikaudu 110 selle uuringu analüüsi. BRCA1 ja BRCA2 testi on tellitud 84 juhul,” märgib Õunap.

Geneetikakeskuse juhataja kinnitab, et patsienti tuleb kindlasti enne testimist nõustada, et ta suudaks ise otsustada, mida ta teeb edasi siis, kui testi tulemus ei ole hea. „Eestis on vähemalt üks naine lasknud oma rinnad ära opereerida, kuna kannab mutatsiooni BRCA1 geenis,” lisab ta.

Geenitestile pääsemiseks on vaja saatekirja, mille annab perearst, onkoloog või mõne teise eriala arst. Geneetilise nõustamise ja meditsiinigeneetiku soovitatud testide eest tasub haigekassa, patsient maksab ainult visiiditasu. Tavaliselt uuritakse siiski vaid neid inimesi, kellel on suurem vähirisk.

_______________________________________________________________________

Kui suur on haigestumisrisk?

Risk haigestuda elu jooksul rinnavähki on Euroopa Liidus keskmiselt 10 protsenti. Riski mõõdukaks suurenemiseks peetakse rinnavähki haigestumise tõenäosust 17–30 protsenti ja suureks riskiks rinnavähki haigestumise tõenäosust üle 30 protsendi. Munasarjavähki haigestumise risk üldpopulatsioonis on umbes 1,5 protsenti.
BRCA1 mutatsiooni kandjal on aga 70. eluaastaks risk haigestuda rinnavähki 45–85 ja munasarjavähki 16–63 protsenti. Teise rinna haigestumise risk mutatsiooni kandjal on 25–40 protsenti.
BRCA2 mutatsiooni kandluse korral on need arvud pisut väiksemad: rinnavähki haigestumise risk on 26–84 ja munasarjavähki haigestumise risk 10–27 protsenti. Selle geeni mutatsiooniga seostatakse ka meeste rinnavähki, risk haigestuda elu jooksul on 6 protsenti.


Allikas: päriliku rinna- ja munasarjavähiga patsientide geneetilise konsulteerimise ja jälgimise juhend (ilmunud Eesti Arstis)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee