Eesti uudised

Tiina Kangro: algne töövõimereformi seadus oli kui nurisünnitus  (10)

Kristiina Tilk, 7. mai 2015, 11:42
 Teet Malsroos
Töövõimereformi ettevalmistamist alustas sotsiaalministeerium üle kolme aasta tagasi. Vahepeal ettevalmistused takerdusid, kuid 2012. aasta lõpus, kui sotsiaalministriks sai Taavi Rõivas, võttis ta reformi oma põhieesmärgiks.

Hoolimata puuetega inimeste organisatsioonide meeleheitlikest püüetest teha selgeks, et reform on tehtud valmis poolikult ning kiirustades ja pole läbi mõeldud, võeti seadus riigikogus vastu.

Samal teemal

Ajakirjanik ja puuetega inimeste õiguste eest võitleja Tiina Kangro ütleb, et seaduse sel kujul vastu võtmise näol oli tegemist poliitilise olukorraga, kus üks partei soovis enne valimisi teema kalevi alla panna ja seda ka tegi.

"Oli teada, et seadus sellisel kujul ei kõlba rakendamiseks. Poliitilise surve abil pea peal seistes kirjutati kokku reform, mille kohta võime öelda, et suurem osa asjaosalistest said aru, et see on vale, aga surusid selle ikkagi läbi. See oli nurisünnitus. Nii nagu me siin aasta kestnud pika vaidluse käigus ka välja tõime, et riigid, kus on analoogset seadust rakendatud, on saanud juba paari-kolme aasta jooksul negatiivset tagasisidet ja peavad lahendama seadusest tekkinud probleeme, oleks läinud ka meil," ütleb Kangro ja lisab, et praegugi oleks võinud seda "nurisünnitust" jõuga edasi viia, kuid õnneks sattusid valdkonda juhtima inimesed, kes teemat valdavad: "See andis tulemuse, et selle kuu aja jooksul, mis nad on ametis olnud, said nad koha peal läbi testides aru, et seaduses on vead ja probleemid sees ning lähtuvalt sellest tehti loogiliselt kiiresti otsuse, et saaks fikseerida reformi edasilükkamise ja asuda väga suure korrigeerimisprojekti kallale."

Kangro sõnul on tänane olukord täpselt see, mida oleks tegelikult tulnud teha juba tükk aega tagasi, kuid et nüüdki asjaosalistele mõistus koju jõudis, selle eest tuleb ilmselt tänada jumalat.

"Kahe aasta jooksul olen öelnud selle reformi teinud osapooltele, et mida rutem õigele rajale saaksime, seda väiksemad oleksid kulutused. Kui oleks julgetud tunnistada varem, et seadus ei toimi, oleks see juba ammu õige. Ka siis, kui see otsus oleks tehtud aasta tagasi, oleksime võitnud aasta. Aga hea, et nüüdki," lisab Kangro.

Kangro loodab, et uus ja läbimõeldud stsenaarium, mis baseerub sellel, mida asjaga kursis olevad inimesed kogu aeg ütlesid, õnnestub jätkusuutlikult ellu viia, sest selles, kas edasilükkamine ja seaduste korrigeerimine on õige, ei pea kaalumagi.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee