Foto: Aldo Luud
Õhtuleht.ee 6. mai 2015 18:20
2014. aasta lõpus oli kõigis kolmes Balti riigis likviidsete varade maht ühe elaniku kohta vastavuses soovitava rahapuhvri suurusega, kuid samas pole Eurostati andmetel 39 protsenti Eesti elanikest võimelised ootamatute kulutustega toime tulema.  

"2014. aasta lõpus võrdus keskmine hoiusemaht ühe elaniku kohta Eestis viie, Lätis 4,6 ja Leedus 6,2 kordse keskmise kuupalgaga. Need suhtarvud on vastavuses soovitusliku rahapuhvri suurusega, mis võiks olla võrdne 3-6 kuu kulutuste summaga. Samas, lähtudes Eurostati andmetest ei ole 39 protsenti Eesti elanikest võimelised ootamatute kulutustega toime tulema. See näitaja on veidi madalam Euroopa Liidu keskmisest (39,8 protsenti) ning on lähedal rikkamatele riikidele nagu Ühendkuningriik (38,9) ja Itaalia (38,7 protsenti). Leedus ja Lätis on perede osakaal, kes ei ole võimelised ootamatuste puhul majanduslikult hakkama saama, tuntavalt kõrgem – vastavalt 57 ja 67 protsenti. Läti ja Leedu elanikest on suur osa finantsiliselt üsna haavatavad, kui peame silmas likviidse rahapuhvri olemasolu," kommenteeris SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.

Pikaajaliselt raha kogumise osas, eelkõige silmas pidades säästmist pensionieaks, on kõigi kolme Balti riigi elanikud üsna võrdselt ebakindlas olukorras. Vabatahtlikult pensioni- ja elukindlustuslepingutesse kogutud summa ühe elaniku kohta on Eestis 258, Lätis 284 ja Leedus 295 eurot. See on vähem kui keskmine Eesti või Läti vanaduspension (vastavat 350 ja 286 eurot) ja ainult veidi rohkem kui keskmine vanaduspension Leedus (241 eurot).

"Õnneks on olukord paranemas. 2014. aasta jooksul kasvas pensioni- ja elukindlustuslepingute maht Leedus 21,3, Lätis 19,1 ja Eestis 11,6 protsendi võrra. Positiivsed investeerimistulemused on samuti kaasa aidanud pikaajalise kogumise kasvule. Keskmine pensioni III samba fondide tootlus 2014. aastal oli Leedus ja Eestis 7,8 protsenti ning Lätis 6,6 protsenti," lisas SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.

Kommentaarid  (25)

Tüüp. 7. mai 2015 10:01
Väga kummaline rehnung, aga üksik inimene nagu töövõimetus pensionär ei oma küll sellist mitme kuulist tagavara vaid elab peost suhu.
arWamus 7. mai 2015 09:11
Minu meelest tuleks keskmise sissetuleku või rahapuhvri asemel kasutada mediaansissetulekut või -rahapuhvrit. Keskmine on jura. Kui 10 inimest saavad igaüks 10 euri ja 1 saab 200 euri, siis kõik nad saavad keskmiselt natuke üle 27 euri. Kas need 10-euri saajad on rahul sellis arvutusega? Kui aga võtta mediaanväärtus, siis seda 200 euri saajat arvesse ei võeta, kuna tema sissetulek erineb kõvasti teistest väärtustest ja mediaanväärtus tulebki 10 euri. Sellise tulemusega peaksid kõik rahul olema. Meil aga keskmine rahapuhver ... . Selge, et lausvale tulemus.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS