Maailm

Pinged püsivad: Porošenko kardab Venemaa rünnakut (15)

Aadu Hiietamm, 2. mai 2015, 08:00
MURE PÜSIB: Ukraina president Petro Porošenko (paremal) kurtis selle nädala algul Kiievis toimunud Euroopa Liidu ja Ukraina tippkohtumisel Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile (keskel) ja Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile (vasakul), et Venemaa teeb ettevalmistusi laiaulatuslikuks rünnakuks.Foto: AFP / Scanpix
"Ukraina kohal ripub endiselt sõjaoht – see on reaalsus. Sõda võib alata iga hetk," ütles Ukraina president Petro Porošenko teisipäeval Kiievis peetud rahvusvahelisel reformikonverentsil.

Ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rääkis pärast esmaspäeval Kiievis toimunud Euroopa Liidu ja Ukraina tippkohtumist ajakirjanikele, et Ukraina liidrid kardavad Venemaa laiaulatuslikku rünnakut. Nad arvavad, et seal käivad praegu vastavad ettevalmistused.

Juncker ütles, et Ukraina president Petro Porošenko ja teised sealsed juhid on äärmiselt murelikud ning nende mure on suurem, kui ta oskas arvata.

Junckeri sõnul pole tal informatsiooni, mis kinnitaks Kiievi kartusi. Ta soovitas Porošenkol siiski hõõrdumiste pehmendamiseks mitte viidata Ukraina võimalikule taotlusele saada NATO liikmeks. Milleks ärritada NATO-püüdlustest avalikult rääkimisega Venemaad, kui lääne ametlikud isikud räägivad kuluaarides, et Ukrainal puuduvad lähiajal perspektiivid NATOsse astuda.

"Nad mõistsid minu argumente, kuid ei jaganud minu seisukohta," ütles Jean-Claude Juncker.

Samal teemal

Vene oht Läänemerel kasvab

Ukraina juhtidega on sama meelt NATO Euroopa vägede juhataja USA kindral Philip Breedlove. Ta hoiatas neljapäeval USA kongressis toimunud kuulamisel, et Vene sõjaväelased kasutavad praegust suhtelist vaikust uute positsioonide võtmiseks. "Paljud nende aktsioonid kinnitavad ettevalmistuste tegemist uueks rünnakuks," ütles Breedlove. Ta heitis Moskvale ette regiooni destabiliseerimist.

Kindral Breedloove lisas siiski, et olukord konfliktipiirkonnas pole ülevaatlik. Ta avaldas lootust, et mõlemad pooled jätkavad relvarahu tingimuste täitmist. See oleks tähtis samm poliitilise lahenduseni jõudmiseks.

Ukraina kriis ei puuduta paraku ainult Ukrainat. Venemaa käitumine destabiliseerib naaberriikegi ja toob ebastabiilsuse NATO piiridele järjest lähemale. Teisisõnu, NATO-l puudub selgus, mida Venemaa ja president Vladimir Putin võivad järgmisena ette võtta.

Võimaliku Vene ohu eest hoiatas Rootsit ajalehele Dagens Nyheter antud intervjuus Briti mõttekoja Chatham House kaitseekspert Keir Giles. Ta spekuleeris võimalusega, et Venemaa võib juba kahe aasta jooksul võtta enda kontrolli alla Rootsile kuuluva Gotlandi saare. Niisuguse rünnaku eesmärk oleks Balti riikide muust maailmast äralõikamine. Gotlandi okupeerimisele järgneks Venemaa sõjaline operatsioon Balti riikide vastu, hoiatas Giles.

Tasub meenutada, et ka Vladimir Putin ütles 15. aprillil otseliinis küsimustele vastates, et sõda Ukraina ja Venemaa vahel ei tule. Päris puhta kullana seda kinnitust ei saa paraku võtta, sest ta väitis samuti taas, et Vene sõdureid ei ole Ukrainas. Ometi on nende kohaloleku kohta ümberlükkamatuid tõendeid.

Muu hulgas on Vene opositsioon lubanud 12. mail esitleda ettekannet "Putin. Sõda", mida alustas Boriss Nemtsov, kes mõrvati 27. veebruari hilisõhtul Moskvas Kremli lähedal. Ettekanne sisaldab hulgaliselt tõendeid Vene sõdurite osalemisest sõjategevuses Ida-Ukrainas.

Kõnelused jätkuvad

Neljapäeval arutas telefonikonverentsil Minski kokkulepete täitmist nõndanimetatud Normandia nelik – Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Fran?ois

Hollande, Ukraina president Petro Porošenko ja Venemaa president Vladimir Putin. Ukraina presidendi pressiteenistuse sõnul nõustus Venemaa president rahujõudude paigutamisega Donbassi. Samas rõhutas nelik Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) keskset rolli Ida-Ukrainas.

Lepiti kokku, et lähemal ajal kogunevad neli töörühma, et kiirendada Minski kokkulepete täitmist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee