Eesti uudised

Katkijäänud Nepali päästemissioonile kulus 35 000 eurot (7)

Teet Teder, 1. mai 2015 11:03
NepalFoto: DIPTENDU DUTTA
Kui nädala alguses ütles siseminister Hanno Pevkur, et katki jäänud päästemissioon Nepali läks Eestile maksma 25 000 eurot, siis nüüdseks on selgunud, et missiooni kulud võivad ületada 35 000 eurot. Päästeamet aga rõhutab, et kuludest olulisem on olla valmis abistama, et ka meile appi tuldaks, kui vaja on.

Esialgsetest kuludest kõige suurem summa maksti transpordi eest: lennutransport Tallinn-Kuopio 21 300 eurot ja bussitransport Kuopio-Tallinn 1900 eurot.

Samal teemal

Päästeametist selgitatakse, et Kuopiosse minekuks valiti lennutransport seetõttu, et see oli kiireim võimalus jõuda õigeaegselt kohale, sest oli teada, et Soome päästemeeskonna lennuki väljalennu aeg pidi olema esmaspäeva 27. aprilli hommikul kell 7.00. Bussiga tuldi tagasi kuna see oli soodsaim ja mõistlikum transpordiviis koju naasmiseks.

Personalile kulus kokku 9000 eurot (15 meeskonnaliiget, 4 päeva, päevaraha 150€/in).
15 inimese ööbimine Kuopios maksis 450 eurot ja meeskonnaliikmete kindlustus 420 eurot.Generaatoritele ja logistikavahenditele kulus 1546,30 eurot.

Esialgsed missiooni kulud maksid kokku 34 616,30 eurot, millele lisanduvad veel sidekulud. Need arved laekuvad mais. Lisaks võib kuludele juurde tulla ära jäänud lennu Kuopio-Katmandu solidaarsustasu. Soome ja Eesti poolt on esitatud taotlus Euroopa Komisjonile selle ärajäänud lennu finantseerimiseks, kuid otsust veel ei ole.

Kokku eraldati reservfondist 91 300 eurot ja ülejäänud raha makstakse sinna tagasi.
Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi, kes on ise olnud meditsiini ning otsingu-ja päästerühma meeskonna juht 2005. aastal Batagramis, Pakistanis maavärina tagajärgede likvideerimisel, ütleb aga: "Antud juhul on kuludest palju olulisem meie valmisolek abistada, isegi kui see igakord eesmärgini ei jõua."

Peame aitama, et meid aidataks

"Kriisid ja katastroofid juhtuvad ootamatult, neid on üldjuhul väga raske ette näha. Selleks, et oleks juhtunud suurõnnetuse korral võimalik kiiresti ja pädevalt reageerida, on tarvis kriisisituatsioonis toimetulevat meeskonda, kogemustega päästjaid. Kriisioludes toimetulekut ei saa õppida ainult teoorias, igasugused praktilised kogemused on hädavajalikud," rõhutab Suurkivi.

"Eesti on omale komplekteerinud optimaalse päästemeeskonna, kellel on valmidus kiireteks otsingu-ja päästetöödeks, osutada meditsiinilist tuge ja abi katastroofipiirkonnas, on logistiline ja juhtimisalane võimekus olukorda koha peal hinnata ja abi koordineerida. Neid teadmisi ja oskusi kasutame eelkõige oma kodus juhtuvate suurõnnetuste likvideerimisel. Välismissioonidel osalemine on päästemeeskonna professionaalsete oskuste tugevdamiseks. Rahvusvahelise abi koordineerimisel on oma kindel reeglistik ja kui me ei oskaks neid rakendada, siis me ei saaks ise vajadusel piisavalt (rahvusvahelist) abi, kui meid peaks mõni suurõnnetus tabama," ütleb Suurkivi, et tänu oma valmisolekule, abivalmidusele ja julgusele erinevates katastroofipiirkondades kohal olla, on Eesti saanud rahvusvaheliselt usaldusväärseteks partneriteks teistele riikidele.

Suurkivil on kahju, et seekordne Eesti meeskonna missiooni katkestamine on saanud põhjendamatult palju kriitikat.

Transpordi osas tegime koostööd soomlastega. Paraku selgus Soome jõudes, et Katmandu lennujaamal pole võimalik maanduda ja Nepal pole enam valmis rohkem abi vastu võtma," selgitab Suurkivi, et päästemeeskondade sihtriiki mittejõudmine ei ole üldse erandlik praktika.

"Tänaseks on selgunud, et ÜRO abiorganisatsioonide vahendusel on Nepali jõudnud vaid viie Euroopa riigi otsingu- ja päästerühmad: Poola, Hollandi, Inglismaa ja Belgia meeskonnad."

Samal teemal

07.05.2015
EESTLANNA EHA NEPALI MAAVÄRINA KESKMES: värvilisest maailmast sai mustvalge maailm…
03.05.2015
Nepali lennujaamas keelati suurte lennukite maandumine
02.05.2015
Nepalis kasvab ohvrite arv
01.05.2015
Nepalis on tänaseni teadmata kadunuks jäänud ligi tuhat eurooplast