Eesti uudised

Katkijäänud Nepali päästemissioonile kulus 35 000 eurot (52)

Teet Teder, 30. aprill 2015 18:30
Tauno Suurkivi Foto: RAIGO PAJULA
Kui nädala alguses ütles siseminister Hanno Pevkur, et katki jäänud päästemissioon Nepali läks Eestile maksma 25 000 eurot, siis nüüdseks on selgunud, et missiooni kulud võivad ületada 35 000 eurot. Päästeamet aga rõhutab, et kuludest olulisem on olla valmis abistama, et ka meile appi tuldaks, kui vaja on.

Esialgsetest kuludest kõige suurem summa maksti transpordi eest: lennutransport Tallinn-Kuopio 21 300 eurot ja bussitransport Kuopio-Tallinn 1900 eurot.
Päästeametist selgitatakse, et Kuopiosse minekuks valiti lennutransport seetõttu, et see oli kiireim võimalus jõuda õigeaegselt kohale, sest oli teada, et Soome päästemeeskonna lennuki väljalennu aeg pidi olema esmaspäeva 27. aprilli hommikul kell 7.00. Bussiga tuldi tagasi kuna see oli soodsaim ja mõistlikum transpordiviis koju naasmiseks.

Samal teemal

Personalile kulus kokku 9000 eurot (15 meeskonnaliiget, 4 päeva, päevaraha 150€/in).
15 inimese ööbimine Kuopios maksis 450 eurot ja meeskonnaliikmete kindlustus 420 eurot. Generaatoritele ja logistikavahenditele kulus 1546,30 eurot.

Esialgsed missiooni kulud maksid kokku 34 616,30 eurot, millele lisanduvad veel sidekulud. Need arved laekuvad mais. Lisaks võib kuludele juurde tulla ära jäänud lennu Kuopio-Katmandu solidaarsustasu. Soome ja Eesti poolt on esitatud taotlus Euroopa Komisjonile selle ärajäänud lennu finantseerimiseks, kuid otsust veel ei ole.

Kokku eraldati reservfondist 91 300 eurot ja ülejäänud raha makstakse sinna tagasi.
Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi, kes on ise olnud meditsiini ning otsingu-ja päästerühma meeskonna juht 2005. aastal Batagramis, Pakistanis maavärina tagajärgede likvideerimisel, ütleb aga: „Antud juhul on kuludest palju olulisem meie valmisolek abistada, isegi kui see igakord eesmärgini ei jõua."

Peame aitama, et meid aidataks

„Kriisid ja katastroofid juhtuvad ootamatult, neid on üldjuhul väga raske ette näha. Selleks, et oleks juhtunud suurõnnetuse korral võimalik kiiresti ja pädevalt reageerida, on tarvis kriisisituatsioonis toimetulevat meeskonda, kogemustega päästjaid. Kriisioludes toimetulekut ei saa õppida ainult teoorias, igasugused praktilised kogemused on hädavajalikud," rõhutab Suurkivi.

„Eesti on omale komplekteerinud optimaalse päästemeeskonna, kellel on valmidus kiireteks otsingu-ja päästetöödeks, osutada meditsiinilist tuge ja abi katastroofipiirkonnas, on logistiline ja juhtimisalane võimekus olukorda koha peal hinnata ja abi koordineerida. Neid teadmisi ja oskusi kasutame eelkõige oma kodus juhtuvate suurõnnetuste likvideerimisel.

Välismissioonidel osalemine on päästemeeskonna professionaalsete oskuste tugevdamiseks. Rahvusvahelise abi koordineerimisel on oma kindel reeglistik ja kui me ei oskaks neid rakendada, siis me ei saaks ise vajadusel piisavalt (rahvusvahelist) abi, kui meid peaks mõni suurõnnetus tabama," ütleb Suurkivi, et tänu oma valmisolekule, abivalmidusele ja julgusele erinevates katastroofipiirkondades kohal olla, on Eesti saanud rahvusvaheliselt usaldusväärseteks partneriteks teistele riikidele.

Suurkivil on kahju, et seekordne Eesti meeskonna missiooni katkestamine on saanud põhjendamatult palju kriitikat. „Põhjused, miks Eesti meeskonna missioon sel korral katkestati, ei olene kuidagi meist. Vastasime Nepali abipalvele saata kohapeale otsingu- ja päästetööde meeskond. Komplekteerisime kiirelt meeskonna ja valitsuse otsuse missioonile saatmise kohta saime samuti loetud tundidega. Transpordi osas tegime koostööd soomlastega.

Samal teemal

07.04.2015
EESTLANNA EHA NEPALI MAAVÄRINA KESKMES: värvilisest maailmast sai mustvalge maailm…
02.04.2015
Nepalis kasvab ohvrite arv
01.04.2015
Katkijäänud Nepali päästemissioonile kulus 35 000 eurot
28.03.2015
Eesti ja Soome päästjate lend Nepali jääb ära