Eesti uudised

Kes on kes Riigikogu riigikaitsekomisjonis? (15)

Sander Silm, 30. aprill 2015, 15:02
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko MihkelsonFoto: TEET MALSROOS
Riigikaitse on tõusnud Eestis üheks peamiseks teemaks, mistõttu Õhtuleht võttis portreteerida Riigikogu vastse koosseisu riigikaitsekomisjoni liikmeid. Kes siis kuuluvad sellesse üsnagi olulisse komisjoni?

Johannes Kert (Reformierakond)

Samal teemal

Kindralleitnant Kert on Kaitseliidu liige aastast 1990. Ta oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991. aastal ja Kaitseliidu operatiivgrupi ülem aastatel 1991–1992. Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem 1992. aastal. Kert oli Kaitseliidu ülem aastatel 1993–1996 ja Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996. aastal ning Kaitseväe juhataja aastatel 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning Maaväe ülema kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. aastal Ta oli Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures 2002–2008. aastal. Alates 2008. aastast töötas ta Kaitseministeeriumis.

Kert oli ka üks küberkaitseliidu asutajaid ja kuulub ka praegu selle ridadesse.

Lisaks Nõukogude Liidu aegsele nooremohvitseri ettevalmistusele on ta lõpetanud Marshalli keskuse kolledži kursuse strateegilise planeerimise ja riigikaitse majanduse alal, läbinud kindralstaabi kursuse Soome maakaitse kõrgkoolis ja USA maaväe kõrgeimas õppeasutuses US Army War College'is.

Ain Lutsepp (Vabaerakond)

Ain Lutsepal senine kokkupuude Kaitseliidu ja sõjaväega puudub. Oma missioonina nägi ta riigikaitsekomisjonis aidata kaasa Eesti heidutusvõime ja reageerimisvõimekuse suurendamisele. Lutsepp pooldab ka piirivalve taastamist.

Ants Laaneots (Reformierakond)

Kindral Ants Laaneotsa nimi ei vaja pikemat tutvustamist. Sõjaväega seotud alates 1970. aastast, mil Laaneots lõpetas Harkovi Kaardiväe Kõrgema Tankivägede Kooli. Aastatel 1991-1994 ja 1997-1999 oli ta Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem, 1999–2001 Balti Kaitseuuringute Keskuse ülem ja 2001–2006 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem. Aastail 2006–2011 oli ta Kaitseväe juhataja ja aastatel 2011–2014 EV peaministri nõunik julgeoleku ja riigikaitse küsimustes.

Madis Milling (Reformierakond)

Milling kuulub Kaitseliitu alates 1990. aastast ja on KL Tallinna maleva asutajaliige. Auastmelt leitnant. Kaitseliidus on Milling olnud erinevatel ametikohtadel ja hetkel on ta KL Tallinna maleva pealiku abi. Taktikaliselt väljaõppelt on ta kuulipildur.

Viimasel neljal aastal on ta staabiohvitserina osalenud õppustel Kevadtorm 2010, 2012, 2014. Lisaks osales ta 2013. aastal Poolas NATO õppusel Steadfast Jazz.

Millingu hinnangul aitavad Eesti kaitsevõimet suurendada parem varustatus ja viimased jalaväe lahingumasinate- ja tankitõrjerelvade hanked on tema hinnangul selle heaks näiteks.

"Kuid loomulikult ei kaitse riiki ainult relvad vaid eelkõige inimesed. Regulaarsed reservõppekogunemised on võimalikule vastasele heaks näiteks meie valmisolekust ja kaitsetahtest. Eesti riigikaitse baseerub reservarmeel, mille võitlusvõimelisena hoidmiseks korraldatakse regulaarseid reservõppekogunemisi. Tänases julgeolekukontekstis on reservväelaste "värskena" hoidmine eriti aktuaalne – kohe on algamas suurõppus "Siil", mis toob Eesti metsadesse üle 13 000 reservisti," ütles ta.

Milling avaldas ka lootus, et reservistidele lisab tulevikus majanduslikku kindlustunnet koalitsioonilepinguga plaani võetud kaitsepalga kehtestamine, millega kompenseeritakse saamata jäänud töötasu.

Mis puutub aga Kaitseliitu, siis selle liikmeskond on tema sõnul viimaste aastatega tõhusalt kasvanud ja koos sellega on tublisti uuenenud nii autopark kui ka varustus ning üsna pea peaks kaitseliitlaste käsutusse jõudma tankitõrjesüsteemid Javelin.

Jaanus Karilaid (Keskerakond)

Karilaid Kaitseliitu ei kuulu ja samuti pole ta sõjaväes teeninud. "Minu peamine missioon riigikaitsekomisjoni liikmena on psühholoogilise kaitse ja kaitsetahte tugevdamine. Poliitikuna ja tsivilistina on mul hea võimalus näha tervikpilti. Mõned märksõnad - õhurünnaku korral on meie oma rahvas kaitseta, puudub varjendite võrgustik ja laiaulatuslik väljaõpe ohuolukorras. On lubamatu, et sõjaolukorras on kaitseväelased paremini kaitstud kui meie naised ja lapsed," rääkis ta.

"Hetkel domineerib NSVL-i ja Pätsi, Eenpalu ja sotside propaganda nende suhtes. See pole õiglane ja see põhineb valedel," lisas ta.

Marko Mihkelson (IRL), komisjoni esimees

Marko Mihkelson on Kaitseliidu Harju maleva Männiku malevkonna liige ja nagu ta lisas, pole ta liige mitte üksnes paberil, vaid püüab maksimaalselt ka ise tagalarühma tegevuses kaasa lüüa ja harjutuspäevadel väljas olla. Praegu on ta Kuperjanovi pataljonis asuvas Lahingukoolis läbimas ka reservohvitseride kursuseid.

Küsimusele, mida peaks Eestis esmajärjekorras tehtama heidutusvõime suurendamiseks, vastas Mihkelson, et lähiajal tuleks keskenduda muuhulgas näiteks kaitseväe harjutusväljakute temaatikale.

"Meil on jätkuvalt näiteks suur probleem harjutusväljadega. Kaitseväe keskpolügoon on küll täna arenemisjärgus ning tehtavad investeeringud võimaldavad seal peagi paremini opereerida näiteks raskerelvastusega, kuid ometi ei luba teatud piirangud meil ja meie liitlastel täiel määral erinevaid lahingelemente harjutada. Nursipalu harjutusvälja teema on olnud päevakorras juba aastaid, kuid vaatamata sellele, et meil on täna sotsiaaldemokraadist kaitseminister ning sama erakond on võimul ka Rõuge vallas, pole edasiliikumist toimunud. Seetõttu on näiteks Kuperjanovi pataljoni treeninguvõimalused oma baasi vahetus läheduses piiratud," tõi ta näite.

Lauri Laasi (Keskerakond)

Lauri Laasi teenis 1993-1994 aastal Valvekompaniis ning on alates Kaitseliidu taasasutamisest selle liige. Õppustel on ta seni osalenud vaatlejana, kuid algaval Siilil on ta tegev reservväelasena.

Laasi sõnul on Eesti kaitsevõime suurendamiseks üsna palju juba ära tehtud. "Kui jätkatakse sama rada, siis on kõik hästi. Muidugi jutt palgasõjaväest, mida Reformierakond vahepeal propageeris, tuleks unustada. Aga tundub, et nad on seda juba ka ise teinud," lisas ta.

Komisjoni aseesimees Mart Helme (EKRE) ja Marianne Mikko (sotsid) Õhtulehe saadetud küsimustele ei vastanud.

15 KOMMENTAARI

a
Ants Rannula 2. mai 2015, 09:47
"See komisjon" vaatab valmis millise lahmaka ISAMAAST saab jälle Venemaale kinkida enne "piirileppe" valmimist. Soovitav oleks piir teha "Railist",idapoolne osa venelastele ja
pagulastele. Läänepoolne osa pensionäride varjupaigaks ,sest maksumaksjaid EESTIS varsti pole.
m
Maakas 1. mai 2015, 12:59
Lisaks kindralitele oleks pidanud riigikaitsekomisjoni kuuluma ka kolonel U. Kaskpeit. Ülejäänud komisjoni liikmed pole tõsiseltvõetavad, eriti Miko ja Lutsepp. Eriti vastumeelne on Mihkelson, see
Venemaale maade kinkija (2300 km2) ei sobi mitte sinna.
Loe kõiki (15)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee