Teadlaste selgituse järgi põhjustas ohvriterohke ja suurte purustustega maavärina India ja Euraasia mandrilaamade liikumine. Mandrilaamad ehk tektoonilised plaadid on kivised tahvlid, mis katavad meie koduplaneeti ja piltlikult sobituvad omavahel servapidi kokku nagu mosaiikpildi osad. Mandrilaamad on pidevas liikumises ning hõõrduvad vastastikku.

India ja Hiina vahel asuv Nepal asub seismoloogiliselt väga aktiivses piirkonnas. India laam pressib seal end Euraasia laama alla kiirusega umbes üks millimeeter nädalas. Kui pinged saavutavad kriitilise taseme, siis vallandubki maavärin. Eelmine võimas maavärin toimus Nepalis 1934. aastal. Siis hukkus seal 8,4magnituudises maavärinas 17 000 inimest. Sellest katastroofist möödunud 81 aasta jooksul on Nepali elanikkond viiekordistunud. Pealinnas Katmandus on kasv olnud veelgi kiirem, sealne elanikkond on täna seitse korda suurem.