Eesti uudised

Hindamisnõukogu: Tartu Ülikool ei õpeta tulevastele arstidele sotsiaalseid oskusi

Õhtuleht.ee, 27. aprill 2015 12:08

16 KOMMENTAARI

m
medõde-arst/ 28. aprill 2015 12:41
Oma meditsiinileise kutsunusse alguses olin sanitar. Siis õppisin õeks ja siis arstiks. Oma pikast-pikast kogemuseaastatest tean, et suhtlemine on meediku töö absoluutselt lahutamatu ja oluline osa.
kas aga iga inimene oskab ja üldse tahabki suhelda? Päris kindlasti mitte! Motivatsioone arstiks õppimiseks on erinevaid ja kuna inimese empaatiavõime pole millegagi mõõdetav, siis tuleb seda vähemalt juurde õppida kohustuslikus korras.
Näited.
Noor arstitudng unistab:"Ma ei jõua ära oodata, kui mul on tasku külge nõel kinnitatud!" Ta usnistas saada ome pere traditsioone järgides neuroloogiks.
Teine näide. Mustamäe haigla ooteruumis olid õudsed sinised ja kõvad toolid, kus erinevates vaevades haiged sageli tunde pidi oma järjekorda ootama. Kõrgelt haritud medõde ütles kolleegidele:"Ja las nad istuvadki seal, siis teine kord ei tule..." Talle käis närvidele, et haigete voorul
polnud lõppu.
Ja lõpuks sanitar, kes surijale käratas, et see voodisse situb.
Suhtlemiskultuur on siiski õpetatav...teatava määrani.
p
parapädagoog/ 27. aprill 2015 22:49
A kes neid hindamiskomisjone tõsiselt võtab? Paljudel erialadel on kompetents tihti olnud küsitav. Loevad enesehindamisaruande läbi ja siis kirjutavad sealt meelevaldseid "oma" järeldusi.
e
EV/ 28. aprill 2015 00:00
Tõsi on- kui sõrme liigutan, siis PALJU SEE MAKSAB!!!??? Ja tavaliselt VÄGA PALJU!!! Südame tunnistus ei luba vähem küsida.
m
miks/ 27. aprill 2015 15:24
vaid arstid peavad kõike oskama? Nad saavad ju raviarsti diplomi Miks nad peavad olema veel psühholoogid,surnumatjad, raamatupidajad, sotsiaaltöötajad,hotelliteenuse pakkujad,toitlustusspetsialistid,dietoloogid, koristajad,transpordi organisaatorid,juristid, majandusteadlased jne Samas on arstid ühiskonnas madalaimalt hinnatud spetsialistid .Nad on parim materjal ajakirjanikele,kes oma kobrulehtede ruumi täidavad uudistega "naised saunas rääkisid!" Ühiskonnas peab eeskuju algama kõrgematest sfääridest ehk meie poliitikutest ,Kui neil pole isegi keskharidust,lastetoa haridusest rääkimata,siis on ikka riik mäda mis mäda . Praeguses meditsiinikorralduses loeb vaid kvantiteet,mitte kvaliteet. Kellel on aega rääkida,korralikust suhtlemisest,selgitamisest rääkimata ,Isegi streigiga väljavõidetud esmase visiidi 25 minutit ei rakendata üheski ravasutuses ,Oluline on läbi hakkida võimalikult suur julk patsiente,et mei lumalalpärast ravijärjekorrad ei oleks üüratud .,Kuigi nad ikka o n j aseega rikutakse päevat päeva haigekassa nõuet,kuid mingeid meetmeid rakendada ei saa,sest pole lihtsalt töötajaid Kui väevõimuga hakatakse arstidele veel ülesandeid kaela laduma,siis pensioneeruv vähemalt neljandik kui mitte enam praegu töötavaid penskareid Teised,nooremad lähevad siit riigist minema. Olukoed saavb vaid hullemaks minna.
t
teadja/ 27. aprill 2015 17:13
Kle, kuidas saad nii rääkida üldse? Kuidas saad inimesi, kes on väärikas vanuses nimetada penskariteks? Inimeste heasoovlikus algan esmalt nende kodust ja kasvatusest. Kui kodu ja kasvatust pole olnud, siis on igati loogiline, et riik seda kompenseerima peab, kui inimene tahab töötada vastutusrikkal ametikohal. Inimesed jooksevad minema, sest nende elustandart on nende endi poolt liiga kõrgeks aetud ja otsitakse paremaid võimalusi. Need kes siia jäävad on oma riigi patrioodid ja püüavad siin miskit veel ära teha. Ka arst peab oskama oma patsienti kuulata ja lohutada kui vaja, mitte olema sinu loogika järgi robot, kes konveieri moodi patsiente vastu võtab. Varsti polegi midagi, kui haigeid täis vaene riik! Sa ikka mõtle veidi laiemalt, kui oma s...ta pritsi käima paned. Sellise väljen dusviisiga inimene saagi olla ühiskonda austav kodanid. Mats metsast, ma ütlen!
v
vigade parandus/ 28. aprill 2015 12:42
Oma meditsiinilise kutsumuse alguses...
Sorry!
j
jah/ 27. aprill 2015 14:43
osa arste on tõepoolest väga napisõnalised.Inimesel on mure ,ta tahab rääkida arstiga kõik läbi ja paraku arsti jutt on väga napisõnaline.Tihti ei oska ka patsient ise haiguse kohta palju küsida...Soomes on seadus,mis nõuab seda,et arst räägiks oma patsiendiga kõik vajalikud asjad läbi.Eestis minu teada selline seadus puudub.
t
Tartutädi/ 27. aprill 2015 14:05
Sotsiaalsed oskused on loomulikult õpitavad ja treenitavad ning paljudel meie arstidel on täielik suhtlemishälve. Veider, et seda alles nüüd märgati. Enamik suuri meediasse jõudnud skandaale põhinevad suures ulatuses alati arstide suhtlemisprobleemil.
u
uss/ 27. aprill 2015 13:01
Kui sotsiaalseid oskuseid ei ole enne ülikooli tulekut, siis mis viisil neid peaks ülikoolis edendama. Need nn üldpädevused on suuresti sõnakõlks. Ülikool peaks ikka sisu õpetama, suhtlemispädevus peaks selleks ajaks olema juba väljakujunenud.
h
h/ 27. aprill 2015 13:32
k
27. aprill 2015 13:38
Kahjuks mitte. Inimene võib olla hea spets, aga väga halb suhtleja.
e
Elukunst/ 27. aprill 2015 12:58
Tohhohoo, ehk peaks siis ka pesupesemist, puudelõhkumist, lehmalüpsmist ja muud elutarkust ka õpetama - seda siis ülikoolis!
n
Niisama jutujätkuks/ 27. aprill 2015 12:53
Püha taevas. Või patsientidega suhtlemine? Iga normaalne inimene oskab suhelda olgu siis lapsega, vanuriga, kaupluses müüjaga või kellega tahes. Sest talle on selle oskuse sisendanud kodune kasvatus pluss enda soov olla teistele vastuvõetav. Ja nii kummaline kui see ka ei ole, aga klassikalise kirjanduse lugemine, sest sealt on leida palju õpetlikku. Muidugi juhul, kui inimene on võimeline neid õpetusivasid märkama. Aga meie inimene just eriti aldis klassikalise kirjanduse lugeja ei ole ja ta alateadlikult imeb endasse meie meedias edastatavat tooni. Mida peab üks noor inimene mõtlema, kui poliiteliit suhtub nn inimestesse kui lambakarja. Ja vahel ka enda kolleegidesse. Mis suhtlemise eeskujudest me räägime, kui meie ees on Ansip, Ligi jne. Eks ju?

j
juju/ 27. aprill 2015 12:33
Ok aga toitumisalast infot õpetate? See on ju esmatähtis patsientide tervises.
e
Esma, Tahtis/ 27. aprill 2015 13:01
Toitumise kohta pole isegi akadeemilises keskkonnas mingeid ühtseid teooriaid olemas. Nii palju kui on eriteadlasi, niipalju ka teooriaid ning õpetusi. Veel: seos toitumise ja tervise vahel on paljuski väga ähmane.
g
ghjklöä/ 27. aprill 2015 13:46
siis võiks lapsed vabalt panna puulehtede dieedile, kui toitumise ja tervise vahel nii ähmane seos on, mis nad raiskavad toitu!