Eesti uudised

Petuskeem – enne raha laekumist tuleb teha ettemaks

VÄLISMAISE LAENUANDJA PETUSKEEMI OHVER: lihtsameelsena ja hädas olles võtsin laenu vastu! (250)

Kristiina Tilk, 27. aprill 2015 07:00
TARK EI TORMA: Meilile või suhtlusportaalide kaudu saadetud laenupakkumistele tuleks ettevaatlikult reageerida, sest loodetud laenu asemel võite oma viimasest rahast hoopis ilma jääda.Foto: Alamy/Vida Press
"Ta saatis mulle sõnumiga oma laenupakkumise, mille ma lihtsameelsena kiiresti vastu võtsin," ütleb naine, kes pimesi uskus end välismaalt pärit rikka pärijannana esitlenud inimese sõnu. Lubatud laenu ta ei saanud – maksis veel pealegi.

Maria (nimi muudetud) on lihtne maainimene ja võõraid sinisilmselt usaldavaid inimesi end Hannelorena esitlev isik ilmselt otsibki. Esiti lisas ta Maria Facebookis sõbraks, toonitades kogu aeg oma usaldusväärsust ning kui see oli saavutatud, saatis talle laenupakkumise. "Intress kogu laenuperioodi vältel oli ainult 5 protsenti," ütleb 150 000 eurot laenata soovinud Maria.

Laenu makseperiood oleks olnud 300 kuud ehk 25 aastat ja kaheksa esimest sellest maksepuhkusega. "Notaritasu (160 eurot – toim) lubas ise maksta. Kas pole kenasti end usaldusväärseks räägitud?" küsib Maria.

Samal teemal

Enne laenusumma laekumist Maria kontole tuli tal endal tasuda muude kulude ja asjaajamiste katteks 550 eurot. "Panga kaudu asi ei käinud. Kandeid nõudis Western Unioniga, kus ei jää toimingust jälgegi, on ainult ülekandekviitungid," ütleb Maria.

Üle 1000 euro musta auku

See summa pole ainus, mis Maria võõrale saatis – 620 eurot tuli tasuda veel laenukindlustuse eest. Siis pidi Maria kohe-kohe laenu saama, aga Hannelore sõnul pank ei lubanud anda ja ta küsis Marialt veel 490 eurot. "Ütlesin, et mul pole enam. Küsis siis, palju kontol on ja nõustus ka 150 euroga. Aga pank ikka ei andnud raha, sest 340 eurot oli ju maksmata ja kui see tasutud, siis kindlasti kohe on raha minu kontol," kirjeldab Maria talle kalliks maksma läinud protsessi.

Maria sõnul toonitanud Hannelore mitu korda, et tema on aus inimene, armastab Mariat kui oma õde ja õdesid ju ometi ei peteta. "Vaikisin! Sain ähvarduskirja, et kui ei maksa, tuleb trahv. Ütlesin, et saan raha mai alguses," räägib Maria, kes 140 viimast kontol olnud eurot Hannelorele kandis.

Hannelore väitis Mariale end elavat Saksamaal, kuid raha kandis Maria Aafrikasse. Esiti kahtlustas Maria, et keegi kasutab Hanneloret ära ning on tema meiliaadressi ning Facebooki kasutaja enda valdusesse võtnud, kuid Hannelore tunnistas, et konto kuulub talle ja tema laenab ka raha. Politseisse Maria pöördunud ei ole.

Detsembris kirjutas ka Sakala ühest petuskeemist, kus eestlaste meiliaadressid lähevad järjepanu petiste roaks. Kaaperdatud kontolt saadavad kurjategijad eestikeelse kirja, milles väidetakse meiliaadressi omanikuna esinedes, et too on Suurbritannias hätta sattunud ja vajab raha. See palutakse saata Newcastle’isse. Et petukiri tundub esimesel pilgul üsna usutav, läks üks inimene õnge ja saatiski küsitud 1000 eurot teele. Meilikontota jäänu ja raha saatnu pöördusid politseisse, kuid sealt vastati neile, et Eesti politsei ega prokuratuur neid aidata ei saa. Kui politsei alustakski kriminaalmenetlust, ei jõuaks ta väga kaugele, sest juhtunu niidid viivad välismaale.

Saamaks teada, mis skeeme Hannelore kasutab, pöördun tema poole sooviga võtta 60 000 eurot laenu. Uurin, millised on tingimused ja kust võtab Hannelore laenatava raha. Vastus tuli juba kümne minuti pärast puhtas eesti keeles – õigemini nii puhtas, kui google translate seda võimaldab. Tuleb välja, et vahepeal on Hannelore ilmselt kolinud, sest väidab mulle end elavat Prantsusmaal. Laenu ta pakub ja ütleb, et talle suisa meeldib oma raha inimestele anda. (Hannelore vastuste kirjapilt on muutmata kujul – toim.)

Laenu andnud on ta juba 19 aastat, selle tõestuseks saadab ta oma ID-kaardi koopia ja mõne pildi endast. "Aga kas laen läheb mulle ka midagi maksma? Kuidas saan kindel olla, et raha minuni jõuab?" uurin.

"Ma tõesti tahan sind aidata ja muuta oma elu, sest see on minu kutsumus. Kui te mind usaldust, siis ma saan teid aidata. Pean teile ütlema, et sa pead maksma kindlustuse eest, mis on 300 eurot. Aga kui olete huvitatud võtke meiega ühendust lõpetada, et mitte kaotada aega," saabub vastus.

Selgitan, et ma ei soovi kiirustada ning küsin, kas 300 eurot läheb eraisikule või firmale. Teatan, et ma pole kindel, kas mul selline vaba raha kontol ongi – kuu hakkab lõppema ja laps on vaja toita. "Kui muidugi homme kindlasti laen laekuks, poleks probleemi," ütlen.

Abivalmis inimene

"Ma saan aru, sa, ma tahan sind aidata. Palun saatke mulle infot saan teid aidata. Homme on teil raha oma pangakontole. Siis saad laadida 300 täna? Ma olen ka pereisa ja ma võin teile kinnitada, et ma ei reeda sind," on vastus, mille peale küsin ehmunult, kuidas emast sai korraga isa ning teatan, et kahjuks mul pole nii suurt summat ja maksimum, mis kanda saaksin, on 160 eurot.

Hannelore lepib ka sellega. Ainult et ülekanne tuleb teha 30 minuti jooksul. "Mismoodi nüüd sobib väiksem summa ka? Paljudele te varem laenu andnud olete?" küsin.

"Annan laenu mitme isiku suhtes. Aga kui sa ei usalda mind tehtud, võite saata mulle pangarekvisiidid, teen üleandmise 60 000 rida ja ma saadan sulle lingi usalduse tõestus," püüab Hannelore edasi meelitada.

"Et enne tuleb 60 000 minu arvele ja siis teen teile 160 eurot ülekande?" küsin täpsustuseks.

Hannelore kinnitab, et sain õigesti aru. Küsimusele, mis juhtub, kui tekivad makseraskused, vastab Hannelore: "Kindlustus katab igakuised maksed."

"Kui kindlustus maksab, kuidas saate kindel olla, et ma üldse tagasi hakkan maksma? Kuidas te teate, et mind saab usaldada," jätkan küsimustega.

Palun veel mõtlemisaega, kuna 30 minutit, mille jooksul oleksin pidanud 160 eurot üle kandma, on möödas ning küsin, kas erinevad laenuga seotud tasud ei peaks hoopiski laenust otse maha minema. Hannelore ütleb, et ta teab minu seisukorda ja tahab mind aidata, selleks peaksin mina teda usaldama ja saatma koopia oma ID-kaardist. Samuti tegema kohe 160eurose ülekande. Ehkki oleme selleks hetkeks juba ligi kaks tundi lakkamatut kirjavahetust pidanud, ütleb Hannelore, et ta on just praegu pangas ning läheb varsti ära koju, mis tähendab, et kui ma kiiresti ei tegutse, ei saa me tehingut täna enam lõpetada.

Vastan, et mul pole koopiat millegagi teha. "Võite saata 160 eurot täna? Kui sa mind usaldust, siis tuleb valmis homme sest niikuinii ma leian, kui sa ei vasta mulle," kirjutab Hannelore ning viitab taas koostööle Interpoliga.

Palun näha koopiat laenulepingu tingimustest ja mainin, et kui see pole võimalik, ma laenu ei soovi. Seepeale notari allkirjaga kinnitatud lepingu tingimused saabuvadki. Ühes nendega teade, et kui ma ei saa saata talle enda kohta üksikasju, nagu nimi, ei saa ta mulle lepingut saata.

Püüan nii notari kui ka tema lisatud pitseril oleva asutuse nime "Jhonny Babin France" guugeldada – paraku ei saa ma ühtki vastet ning teatan Hannelorele, et nad ei tundu usaldusväärsed ning loobun oma laenusoovist. "Korras. Edu teile," saan vastuseks.

60 000 euro laenamisel Hannelore käest oleksin pidanud tagasi maksma vaid 3000 eurot algsummast rohkem. Kuumakse 315 eurot ning makseid kokku 200. Kuna esimesed 8 kuud on maksepuhkus, siis mismoodi sel juhul tuleb lõppsummaks etteantud 63 000, ei õnnestunudki Hannelorelt enam küsida.

Tarbijakaitseamet: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tihti see polegi tõsi

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda ütleb, et inimeste laenukoormused suurenevad üha enam ning kõikide võimaluste puhul tuleb hoolikalt läbi mõelda, milline on tegelik laenuvajadus ning võimalused selle tasumiseks. "Oluline on teha hoolikalt eeltööd laenupakkujate osas, selgitades välja, kellega täpselt tegemist. Ei tasu minna mõne eriti hea pakkumise õnge, kui pakkuja puhul jääb selgusetuks, kas see on registreeritud ettevõte või eraisik. Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tihti see ei olegi tõsi," räägib Kalda.

Laenuandjal on kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist püsival andmekandjal teabeleht, kus kirjas laenu suurus, intressimäär, krediidi kulukuse aastamäär, kuumakse suurus, viivised ja muud võlgnevusega kaasnevad tasud ning lepingust taganemise või ülesütlemise võimalused.

Millised on levinumad petuskeemid? 

  • "Armastus internetis" – teeseldakse missioonil olevat USA sõdurit ja soovitakse tutvuda. Siis selgub, et niinimetatud sõdur vajab raha – haiglaraviks või Eestisse elama tulemiseks. Inglismaal langes skeemi ohvriks proua, kes jäi ilma terve elu jooksul korjatud säästudest – 300 000 naelast.
  • Hispaania loterii – väidetakse, et meiliaadress on võitnud loteriil suure summa, mille kättesaamiseks tuleb tasuda eri makse. 

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul ütleb, et tulles tagasi laenupakkumise juurde, siis juhul, kui näha on passikoopia, tuleks kindlasti pöörduda politseisse. Ühtki lugu, kus sellise laenu petuskeemi ohver oleks raha tagasi saanud, Paulile ei meenu. Ta ütleb, et isegi kui näiteks Ghanas selliste pettustega tegelev jõuk kinni võetakse, on väga väike võimalus, et keegi raha tagasi saab, sest ohvreid on väga palju. Pauli sõnul tegeletakse pettustega ka Eestis, kus otsitakse inimesi, kes lubaksid välismaalt oma kontole raha kanda, põhjendades seda konto blokeeringu ja kohe laekuva palgaga – tegelikult laekub sinna näiteks mõnelt Saksamaa pensionärilt varastatud internetipanga paroolide abil üle kantud raha.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee