et aitamine on hea asi aga see võib tihti viia õpitud abituseni.vahest vaatan telesaateid, kus minnakse ja aidatakse vaeseid peresid,kuid lähemal silmitsusel on reeglina need vaesed pered ka väga laisad ja saamatud. koristamata toad, kaltsud vedelevad igas nurgas, lapsed mustad ja räpased, põrandale ei julge kingagai astuda... no vesi ja kalts ja ämber on vist ikka igas majapidamises olemas.....ja mis puutub nimetutesse annetustesse... mina seda ei tee, ma ei tea kuhu see raha TÄPSELT läheb, aga pr, Ergma teadis täpselt ja sellest abist oli reaalne kasu. Kui saad aidata, aita konkreetset ja tõesti abivajajat, ükski linn ega vald pole oma vaeseid lasknud nn. näljasurma surra. selleks on sots , töötajad ja terve armee asjamehi, kes vaeste üle arvet peavad.ja abi nad saavad, vähemalt meie vallas on küll nende eest hool isegi suurem, kui miinimumpalka saaval tööinimesel.
Eripensioni nüüd muidugi enam ei saa (seda saavad vaid 90-ndate aastate vanad riigikogulased), kuid siiski tuleb seda vist märksa rohkem kui saab niinimetatud "tavaline penskar". Kuna riigikogulase palk on 4 kordne Eesti keskmine, tuleb ka sedavõrd rohkem neid arvestuslikke pensionistaaži-aastaid. Proua oli aga koguni esimees - seal on palgaks kuuekordne Eesti keskmine. Ja ka professorina sai ta ilmselt üle-keskmist palka. Seega on tal tööaastaid ilmselt rohkemgi kui 100. Ning ka pensionit keskmisest penskarist mitu korda rohkem.