Eesti uudised

Hambaarst: laste hambad on katkisemad, kui kunagi varem! (20)

Katrin Helend-Aaviku, 25. aprill 2015, 07:00
HAMBAD KORDA!: Dentafixi hambaravi hambaarst Ave Heinsalule teeb heameelt, kui laps on oma hammaste eest hästi hoolt kandnud ja tema hambad on puhtad ja terved.Foto: Mati Hiis
"Kui näen, et lapsel on puhtad ja terved hambad, siis tahaks teda kohe kallistada. Ja eks ma kallistan ka," ütleb 30 aastat ametis olnud hambaarst. Paraku on paljude laste hambad praegu siiski muret tekitavalt kehvas olukorras.

Mõni aeg tagasi istus hambaarst Ave Heinsalu hambaarstitooli teismeline neiu.

"Kui ta suu lahti tegi, nägin, et tal olid kõik hambad kollased. Küsisin, et mida sa sööd, et need nii kollased on. Tüdruk vastas, et armastab kokakoolat juua. Imestasin, et kui palju ta seda siis joob. Tuli välja, et kolm liitrit päevas. Pakun, et sedasi jätkates ei ole tal kümne aasta pärast enam hambaid suus."

Sarnased ehmatavad juhtumid ei ole kahjuks erand.

Kohale viimases hädas

Samal teemal

Seitsmeaastase tütre ema Heli ütleb, et on küll püüdnud lapsega hambaarsti juurde minna, aga kuna laps pistis seal pröökama, ei jäänud tal muud üle, kui sama targalt tagasi tulla.

"Pärast seda piinlikku juhtumit ei ole ma enam julgenud temaga hambaarsti juurde minna. Ma tean küll, et tal on hammastes mitu auku, aga lükkan mineku kogu aeg edasi. Praegu tal hambad ei valuta ja ehk kannatab veel oodata," räägib Heli.

Hambaarsti sõnul sõltubki laste hammaste tervis peamiselt just lapsevanemate suhtumisest ja hoiakutest. "Vanemad teevad väga suure vea sellega, kui toovad lapse hambaarsti juurde alles siis, kui tal on ige paistes või hammas valutab," on Heinsalu mures ja ütleb, et pole oma tööaastate jooksul näinud veel kunagi nii katkiste hammastega lapsi kui praegu. Nende hambad on sageli pehmed ja auke täis, nii et ühest visiidist arsti juurde ei piisagi. Rahapuuduse taha kehvad arstilkäijad pugeda ei saa. Kuni 19aastastele on hambaravi täiesti tasuta.

Vanemad on hooletud

"Kõik saab alguse toitumisest ning vanemate hoiakutest ja suhtumisest. Vanasti ju sõime peamiselt seda, mida kasvatasime oma põllulapi peal. Poodides ei olnud saada värvilisi komme ega säilitusainetega toiduaineid. Nüüd aga näksivad lapsed snäkse päev läbi. Nii jääb aga katt hammaste peale ja mikroobidel on toitu," ütleb Heinsalu, et isegi kui vanemad lastele magusat ei osta, on lastel küllalt tasku-

Nõnda hambad tasapisi lagunevad ja arsti juurde jõutakse pahatihti alles siis, kui hammas juba valutama hakkab.

"Ja siis ütleb vanem lapsele ooteruumis, et ära karda, arst ei tee sulle haiget. Aga paraku võibki siis juba olla valus, kui nii hilja tulla. Ja kui lapse esimene kogemus ongi see, et hambaarsti juures tehakse haiget ja kangutatakse vägisi suu lahti, siis ta hakkabki kartma," räägib Heinsalu, et vanem võiks lapse hambaarsti juurde tuua juba siis, kui hambas on vaid pisike auguke.

"On ka selliseid vanemaid, kes toovad oma lapse või tuleb see laps ise arsti juurde esimest korda alles siis, kui hakkab 19aastaseks saama. Siis tuleb aga suurt vaeva näha, et ta suu korda teha enne, kui tasuta ravi-aeg lõpeb," räägib Heinsalu.

Pesemata hammastega hambaarstitoolis

"Ükskord ütles mulle suure pere ema, et neil on terve pere peale ainult üks hambahari ja laps ei saanud täna hambaid pesta, kuna täna oli teise lapse kord! Siin ei ole probleem rahas, see on täiesti suhtumise küsimus." Üksikud ei ole ka selliseid juhtumid, kui ema topib ooteruumis oma järjekorda ootavale lapsele toitu suhu.

"Kui ma ühe ema käest küsisin, miks ta midagi sellist teeb, vastas ta, et kasvav poiss tahab ju kogu aeg süüa," räägib Heinsalu, et siis ei jää arstil muud üle, kui kõigepealt lapsel hambad puhtaks pesta.

"Aga mis siin imestada, minu juurde tuli ükskord isegi üks neljakümneaastane mees, kes küsis siira imestusega: kas hambaid on vaja pesta ka? Tema suhu vaadates oli hambakivi kiht nii paks, et hammast polnud enam selle alt nähagi."

"Väga kergekäeliselt antakse lastele järele. Eriti on see silma hakanud poiste puhul. Näiteks ema tuleb lapsega kabinetti ja küsib siis temalt: "Pojake, mis sa arvad, kas laseme täna hambad korda teha?" Pojake muidugi arvab, et ei taha," räägib doktor, et nii juhtubki, et laps viiakse koju tagasi."See võib tunduda julm, aga on asju, mille kohta ei küsita lapse arvamust ja millega ei kaubelda. Arstiabi on üks nendest," räägib Heinsalu, kes on täheldanud, et eestlased on lastega järeleandlikumad, aga vene keelt kõnelejad tulevad sageli hambaarsti vastuvõtule korraga koos mitme põlvkonnaga ja lastele ei anta mingit vastu-rääkimise võimalustki. "Venelastel on üldse tervemad hambad kui eestlastel ja mul on selle kohta ka oma teooria – nad söövad palju küüslauku. See tapab bakterid suus ära."

Laps redutas päev otsa hambaarsti laua all

Aastaid tagasi juhtus hambaarst Ave Heinsalul selline ekstreemne juhtum, kui ema lükkas kuueaastase tüdruku ukse vahelt sisse ja

ütles: tehke midagi, lapsel hammas valutab. Ise jäi ukse taha.

"Plika pani kohe kribinal-krabinal kirjutuslaua alla ja jäi sinna prügikasti taha istuma. Üritasin teda sealt kätte saada, aga asjata. Hakkasime siis õega järjekorras teisi inimesi sisse võtma, kuni ühel hetkel tuli meelde, et laps on ju laua all. Kutsun last laua alt välja, laps ei tule. Lähen ukse tagant ema kutsuma – ema ei ole. Helistan emale, ema on koju läinud. Küsin, et miks te koju läksite, kui laps on veel siin. Tema ütleb – kas kõik on tehtud? Ei ole? Enne ärgu

koju tulgu, kui hambad on korda tehtud. Temal olla piinlik, et laps käib naabrite juures valuvaigisteid küsimas. Ma arvasin, et ta teeb nalja. Aga päev sai läbi ja kell oli juba kaheksa õhtul."

Kui ema ka siis ikka veel lapsele järele ei tulnud, ütles hambaarst lapsele, et nüüd on selline lugu, et tööpäev on läbi, me kustutame tuled ära, aga sina jääd siia.

Selle peale tuli tüdruk laua alt välja, istus hambaarstitooli ja mõne minutiga sai hammas korda.

Hambaarstile ei jõua iga neljas laps

Haigekassa on analüüsinud hambaarstide raviarvete põhjal, kui usinasti vanemad oma võsukesi arsti juurde viivad – tulemused on jahmatavad.

"Haigekassa järeldas arvete analüüsi põhjal, et hambaarstile ei jõua iga neljas laps, 25%. Ma kahtlen, kas see number nii hull on, aga kindlasti on lapsevanemaid, kes on oma kohustuse unarusse jätnud," rääkis Marek Vink.

Aina rohkem lapsi vajab hambaarsti abi

2014. aastal rahastas haigekassa hambaraviteenust 147 000 lapsele. Selleks kulus 16 miljonit eurot. Kokku oli ligi 328 000

ravijuhtu. Sellest järeldub, et üks laps käis hambaarsti juures umbes kaks korda.

Kõige rohkem käivad haigekassa andmetel hambaarsti juures 7–1aastased lapsed. Neid oli kolmveerand kõigist eelmisel aastal hambaarsti juures käinud lastest.

17–18aastastest noortest, kellel oleks veel võimalik haigekassa rahastamisel oma hambad korda teha, käisid aga mullu hambaarstil vaid ligikaudu pooled.

Nii hoiab laps hambad terved:

Ära näksi toidukordade vahel.

Joo janu korral vett.

Kasuta fluoriidiga hambapastat.

Söö hambasõbralikult.

Pese hambaid kaks korda päevas.

20 KOMMENTAARI

m
Ma 13. juuni 2018, 07:59
Hambaarstil käigu peaks kohustuslikuks tegema juba siis kui esimesed hambad tulevad. Ja kohustuslik käia iga aasta. Soomes saadetakse kutse hambaarstile lausa koju. Iga aasta. Minu arust on see väga hea systeem. Ja kohustab vanemaid viima arstile ja ka laspel tuleb harjumus käia seal. 😁
m
mari 26. aprill 2015, 19:18
Kogu ühiskond punnitab mis hirmus aga laste tervis on kehvem kui kunagi enne, sama on nende stressitaseme, toidulaua, käitumise jne.-ga. Kas midagi positiivset ka on?
Loe kõiki (20)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee