Meie ühiskond sai järjekordse kõrvakillu vaesuse likvideerijatelt.Ilmselt oli eestimaalane veel liiga vähe valu saanud.Kui suur peab siis olema , eriti süvavaeste hulk meie riigis, et saabuks täielik kollaps?
Lõpetasin eelmise aasta aruande väikeetevõttele,kus ettevõtja ise on ainus töötegija. Töö sisu on boilerite,radiaatorite, kütteseadmete paigaldused ja remonttööd tellijate juures. Tööks soetatud seadmed ja tööristad on ostetud oma raha eest,mida pole oma ettevõttest saanud. Teenustööde puhul on riigimakude osa ettevõtte kuludes 50% ,ja tegijale jääb kätte seega vaid 50% kogu tellimuse hinnast ,kuna ettevõte peab maksustama oma tööjõukulud,s.t. palk +maksud, 20%-lise käibemaksuga. Meie maksusüsteemi juures ei tasu töötegemine ära. Mida suurem on palga osatähtsus ettevõttes,seda kahjumlikumalt see ettevõte töötab. Seni kuni maksusüsteemi ei muudeta, jäämegi kiruma tööandjaid. Tegelikud kasusaajad vaatavad vaikselt pealt ja naeravad.
jumala õige. Meil ei ole enamasti tegemist suurfirmadega maailma mõistes. Rahvaarvu silmas pidades ei saagi Eestis tõelisi suurfirmasid palju luua. Väikefirmade jaoks on see 1-2% maksutulu alanemist köömes, kui palka tahetakse tõsta. Ilma tootva eraettevõtluse kasvuta majandusolukord Eestis ei parane. Mida teha selleks, et väikeettevõtlus muutuks atraktiivseks? Pole teadlane ja ei oska vastata, aga riigil peaks sellele küsimusele vastus olema. Protsentide ja arvudega mängida on ju võimalik ja näiline riigieelarve tasakaal luua, aga mida selle tasakaalu saavutamiseks teha, seda need tabelid ei ütle. Raha ühest taskust teise tõstmine ja inflatsiooni suurendamine, mis palgatõusu ära sööb tulemusi ei paranda.
See on paratamatus. Inimene on looduse poolt ahne. Algul lüpstakse väikseid, seejärel veidi suuremaid. Lõpuks lüüakse lahinguid omasuguste vahel. Kes loobuks oma heaolust? Nii tuleb sõdasid ja muid kaklusi. Aga loodus võidab. Kihistumine jätkub seni, kuni vahele astub loodus. Ja jälle otsast peale.
Väikeettevõtlus ei muutu ilmselt lähemal ajal atraktiivseks.Selleks peaks muutuma maksusüsteem.Väikeettevõtteid ei saa maksustada pankade ja suurte riigiettevõetega samade põhimõtete järgi. Väikeettevõtted on enamus maal ja väikelinnades,teenuste turg on piiratud,tellijad vaesed. Paljud potentsiaalsed tellijad loobuvad teenusest,kui saavad teada tellimuse hinna. Teenindaja ei saa hinda alla lasta, kuna kasumit ei ole tal niigi sisse planeeritud. Siis lähevadki käiku nn.mustad ärid.See polegi veel halvim,raharinglus vaid aeglustub. Järgmine variant on sularahata arveldused-teenus teenuse või kauba vastu. See kaotab raha ringlusest. Oleme tagas nõuka-ajas,raha eimaksa midagi, maksab vaid tutvus
Brüsselisse läks. MAJANDUSKASV ju ise ütles, et siin sai peaministrina vaid viis tonni, aga Brüsselis saab 20000 €-sid pauna toppida. See on ju VIIEKORDNE MAJANDUSKASV.
Väga hea juhtkiri. Härrased Rosimannus, Ligi, Rõivas, Mikser ja Reinsalu - printige see jutt välja ja mõelge pisut pikemalt kelle raha eest ja milleks te palgatud olete.
....milleks oli tegelikult vaja seda ühe protsendilist sotsiaalmaksu vähendamist? Kas mitte selleks, et kinni maksta parteid toetanud ettevõtjaile "kilekotid"? Seepärast suruti see maksulangus läbi kasvõi nui neljaks! Vast selline maksulangetus oli eeltingimuseks, et "kilekotid" liikuma hakkaks, sest muidu... "raha omalgi vähe" ! ja töövõtja taob oma palgast aktsiiside tõusu näol kõik ilusti kinni! Töövõtjalt jälle üks nahk kooritud...tööandja rahul...partei rahul! Kindlalt edasi....samaviisi!
tööjõud ees, mina tagant järgi, siin mind enam ei vajata. Soomes luuakse täiendavalt 200 000 töökohta juurde, siin likvideeritakse 400 000 töökohta. Rõivad jäävad siia. Head aega!
väike viga Su jutus. Valimisprogramm näeb ette 200000 töökoha loomist. Kas need ka luuakse ja kes seda tegema peab, on senini selgusetu. Kahju, et Su optimismi olin sunnitud kärpima.
Kõrbevad firmad teevad alla omahinna pakkumisi, et veel viimast võtta. Kuigi teavad, et ees terendab pankrot. See viimast võtta tähendab võimalikult palju veel viimast oma taskusse kühveldada. Kokku tõmmatakse töölise arvelt. Ja siis kokkukühveldatud rahaga rahumeeli pankrotti. Sama seis on ka ettevõttel AS Eesti.