Juhtkiri

Juhtkiri | Majanduskasv, kus sa oled? (20)

Õhtuleht.ee, 23. aprill 2015, 18:38
Foto: Alamy / Vida Press
Kui enne valimisi ei räägitud muust kui palgavaesuse leevendamisest, lastetoetuste tõstmisest ja sissetulekute kasvatamisest, siis pärast valimisi teevad poliitikud juttu peamiselt vaid kütuseaktsiisi tõstmise möödapääsmatusest ning veidi ka selle tõstmise majanduslikest mõjudest.

Kui ainus võimalus inimeste sissetulekuid suurendada on neilt rohkem kütuseaktsiisi välja lüpsta, siis ei saa sellise plaani väljakäija rääkida majanduskasvust, vaid olemasoleva (vähese) ümberjagamisest. Reformierakond eeldab kütuseaktsiisi tõstmise plaani kaitstes, et Eesti keskmine palk kasvab järgmise nelja aasta jooksul 26 protsendi võrra, ja et see tõus kompenseerib kütusehinna tõusu. Skeptikutel on raske võimuerakonna palgatõusu-optimismi jagada, sest rahandusministeerium langetas äsja tänavuse majanduskasvu prognoosi 2,5 protsendilt kahele. Kui ka inflatsioon euroala rahatrüki tulemusel hoo sisse saab, siis jääb isegi veerandi võrra tõusnud palga tegelik ostujõud palju väiksemaks.

Samal teemal

Riigi senistel prognoosidel oli üksjagu valimiseelset õhku sees. Sellele viitab seegi, et uue valitsuse esimesteks sammudeks on leida taas kohti, kus kokku hoida. Rahandusminister Sven Sester sai küll värskelt raporteerida, et 20-30 miljonit eurot saab veel kokku hoida, kuid see on vaid osa vajaminevast. Et valitsus otsib peale kärpekohtade ka uusi tuluallikaid, siis saab see tähendada vaid lisamaksude kehtestamist.

Ametlike teadete kohaselt peaks masu olema jäänud juba ammu seljataha, ent praegune pidev kärpimisvajadus ei kipu seda rõõmsat uudist kinnitama. Kui aga nüüd, kui tehas peaks huugama ja haamer alasile lööma, saab valimislubadusi täita vaid siis, kui aktsiise tõsta, annab see meie majandusseisule väga karmi hinnangu.

Kas uuel võimuliidul on mingitki visiooni selle kohta, kuhu meie majanduskasv kaotsi läks ja kuidas seda taas üles leida? Sest praegu jääb küll mulje, et üksnes maksu-ja aktsiisitõusus kuldvõtmekest nähes on erakonnad tunnistanud, et nende ajutrustil pole enam ideid, kuidas patsienti reanimeerida. Sotsiaalmaksu üheprotsendine langus ei aita majandust käima tõmmata – uskuge ettevõtjaid, kes häälekalt sama kinnitavad. Ka majutusasutuste käibemaksu tõstmine saab üksnes riigikassat täita, mitte niigi tugevas konkurentsiturbulentsis vaevlevat hotelliäri elavdada. Ei aita siis isegi Eesti Õhk oma laenulennukite propelleripõrina taustal.

Alustada tuleb õigest otsast: loogem esmalt tingimused majanduse jõuliseks kasvuks, alles siis saab hakata tõusu vilju noppima.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee