Maailm

VEERANDSAJAND VAPUSTAVAID FOTOSID JA TEADUSLIKKE AVASTUSI: kosmoseteleskoop Hubble saab 25aastaseks 

Piret Pappel, 23. aprill 2015, 16:45
Kotka udukogus asuvad "Loomise sambad" on ilmselt kõige kuulsam Hubble´i tehtud foto. Tihe tolmu- ja gaasipilv on uute tähtede sünnipaikFoto: NASA/ESA
24. aprillil 1990 lendas kosmosesse NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri koostööd ehitatud kosmoseteleskoop, mis sai nime Universumi paisumise avastanud astronoomi Edwin Hubble'i järgi.

Inimesele, kes igal aastal uue nutitelefoni ostab, võib 25aastane teadusriist tunduda ürgvanana. Hubble´it on viiel korral parandatud ja kõpitsetud, kuid astronoomide kinnitusel on kosmoseteleskoop väga heas vormis ja endiselt üks kõige võimsamaid inimkonna käsutuses olevaid teaduslikke instrumente.

Hubble tiirleb 550 kilomeetri kõrgusel Maa orbiidil. Kuna atmosfääri mõjud on seal väga väikesed, saab teha paremaid fotosid kui maa peal. Füüsikanobelist John Matheri sõnul pole ükski teleskoop varem näidanud kosmost inimestele nii kaunina.

Samal teemal

Hubble´i pildid on nii ilusad, et teleskoop on saanud ilmakuulsaks. Kes ei teaks Kotka udukogu "Loomise sambaid", kus sünnivad uued tähed või Kassisilma udukogu, mis näeb välja kui Sauroni silm?

Facebookis on teleskoobil ligi 1,3 miljonit jälgijat. Kui Hubble vajas rahahädas NASAlt parandusmeeskonna abi, algatasid Ameerika koolilapsed korjanduse, et teleskoop kindlasti korda saaks.

Need pildid pole mitte ainult ilusad vaid tulvil teaduslikku informatsiooni.
Üks suurimaid Hubble´i andmete abil saavutatud teaduslikke läbimurdeid on avastus, et universum paisub aina kiiremini. Samuti kasutati kosmoseteleskoobi andmeid selleks, et kinnitada – universumi vanus on 13,8 miljardit aastat.

Hubble on püüdnud pildile ka maailmaruumi kõige iidsema valguse, uurinud tähtede sünnipaiku, kinnitanud planeetide leidumist Päikese-laadsete tähtede ümber ning teinud oivalisi fotosid Päikesesüsteemi planeetidest ja nende kaaslastest.

NASA teadlased loodavad, et Hubble võiks töökorras püsida vähemalt 2020. aastani. Kõige suurem oht on seotud kuluvate akude ja teleskoopi vajalikus suunas pööravate güroskoopidega.

Lisaks avaldab Hubble´ile mõju ka atmosfäär, mis on ligi 600 kilomeetri kõrgusel küll väga hõre, kuid pidurdab siiski teleskoobi liikumist ja sunnib seda allapoole vajuma.

Hubble´i järglane – James Webbi kosmoseteleskoop peaks kosmosesse lendama 2018. aastal, kuid see hakkab kosmost uurima Maast hoopis kaugemalt ja peamiselt infapunaalas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee