Eesti uudised

Narva kindluse müürid on möödujaile ohtlikud (4)

Arvo Uustalu, 23. aprill 2015 07:00
LIGI EI PÄÄSE: Varisenud müüriosa asub piiriala läheduses ning seetõttu selle lähedusse niisama ei pääse.Foto: Sergei Stepanov
Hermanni linnuse müüride ja lagunevate bastionide kordategemine neelaks kümneid miljoneid eurosid, mida pole kuskilt võtta.

"Müüri seisukorda vaadates võib öelda, et varinguid võib veelgi ette tulla. Kahjuks ei olnud see ka esimene," tõdeb Narva muuseumi direktor hiljuti toimunud kindlusemüüri varisemist kommenteerides.

Kuna Narva linnuse müüride pikkus on neli-viis kilomeetrit, siis ei tea ka piirilinna muuseumi direktor Andres Toode kellaajalise täpsusega, millal suur tükk seina maha pudenes. Ühes on muuseumijuht aga üsna kindel – selliseid varisemisohtlikke kohti on müürides veelgi ning kivid võivad neist pudeneda edaspidigi.

Toode tõdeb, et kuna ligemale 30 aastat praktiliselt müüre renoveeritud ei ole, siis käib võidujooks ajaga. Varises osa põhja poole jäävast müürist, kuid muuseumijuhi sõnul võib sama juhtuda lõuna poolgi.

"Nõrgad kohad on perimeetris ja külastajatel midagi karta pole vaja," ütleb ta siiski.

Praegu lebavad kivid täpselt samal kohal, kuhu need maha prantsatasid.

"Ei ole mõtet hakata müüri praegu toestama. Kuna müürini piiriala läbimata ei pääse, siis ei kujuta see koht inimestele ohtu," kinnitab Toode.

Toode nendib, et mõistagi oleks kõige õigem selliseid olukordi ennetada, kuid viimati restaureeriti müüre 1980. aastate esimesel poolel, enne Nõukogude Liidu kokkukukkumist. "Kui müüre oleks pidevalt hooldatud, siis oleks meil võimekus seda tööd jätkata. Praegu tuleb alustuseks investeerida suur summa," nendib Toode.

Kui palju konkreetse lagunenud müürilõigu taastamiseks raha läheb, selgub paari nädala pärast, kuid muuseumijuhi sõnul tänavu müüriosa taastada ei jõuta.

"Võimalik, et tuleb tellida veel ekspertiis. Alles siis saame rääkida suurusjärkudest," lausub Toode.

Toode tõdeb, et asjad on siiski liikuma hakanud ning üksikuid müürilõike tehti korda ka enne nende kokkuvarisemist. Samuti on suured tööd ära tehtud Victoria bastionis.

Muuseumijuht tõdeb, et ühtlasi on probleemne jõeäärt mööda kulgev kaldapromenaad, mis on ohutuse tagamiseks ja inimeste varisevate kivide eest säästmiseks osaliselt aiaga piiratud.

Lagunenud müürijupi lappimine läheb optimistlikul hinnangul maksma sadu tuhandeid eurosid. Toode sõnul võib taastamise hind alata saja tuhandest eurost, kuid tööd võivad maksma minna ka miljoni. Kõik oleneb sellest, kui tugev on läheduses olev sammas ja ümbritsev müür tervikuna.

Toode nendib, et vaikne lagunemine hakkas juba pärast 19. sajandi teist poolt, kui kindlused linnade kätte anti. Ühel väikesel provintsilinnal polnud võimekust nõnda suure kindluse korrashoidmiseks.

"Mõned aastad tagasi kalkuleerisime, et kolme lagunenud bastioni kordategemisele läheks paarkümmend miljonit eurot. Linnuse kõikide müüride restaureerimine läheks veelgi kallimaks. Samas võib odav variant ehk mees kelluga minna veelgi kallimaks. Hoiatav näide oskamatust restaureerimisest on Kõpu tuletorn, mille ümberehitustööd läksid algse kokkuhoiu tõttu mitu korda kallimaks," tõdeb ta.

Narva linnuses varisesid Victoria bastioni müürikivid. Ainuüksi selle ajalooliselt üliolulise bastioni taastamistööde hinnaks kujunes umbes kolm miljonit eurot.

Narva linnavalitsuse muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder ütleb, et varisenud müüriosa lagunemine ei ole seotud läheduses asuva piiripunkti ehitustöödega. Ta kinnitab, et linnuse piirkonnas ei ole tehtud teisi selliseid töid, mis müüri kahjustada võinuks. Pigem on müüride paratamatu lagunemise asemel suuremaks ohuks pudenema hakanud looduslik lubjakivikalju, mille peal kindlus asub, lisab Tuuder. Seetõttu kavatsetakse osa selle all olevast rajast võrguga katta, mida osalt on juba tehtud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee