Eesti uudised

Riik jätab toimetulekutoetust mitte saavad pered abist ilma

SUURPERE EMA: toiduabist jäävad kõrvale paljud abivajajad! (234)

Kristiina Tilk, 22. aprill 2015, 07:00
TULEB HAKKAMA SAADA: Annika ­ütleb, et ehkki teda teeb kurvaks, et tema perekond enam uute kriteeriumide järgi toiduabi vajajate hulka ei kuulu, pole teha muud, kui kuidagi koonerdades siiski hakkama saada.Foto: Mati Hiis
"Kõik paljulapselised pered ja pensionärid, kes enne abi said, on eemale lükatud, kui nad ei taotle toimetulekutoetust. See ei ole aus," kurdab kuue lapse ema uue korra üle, mida Euroopa abifondi toiduabi jagamisel kasutatakse. 

Eestis elab üle 200 000 inimese, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega. Õiguskantsleri hinnangul on neist ligi 63 000 lapsed, kes elavad absoluutses vaesuses või vaesusriskis.

Samal teemal

Annika on üks neist, kes enda sõnul lastele täisväärtusliku söögi pakkumiseks toiduabi vajaks, kuna ootamatu haigus sundis töölt lahkuma. Raha jäi napiks. Toiduabi jagatakse nüüd aga ainult toimetulekutoetuse saajatele, kelle hulgas Annika nime ei ole.

"Ma olen püüdnud alati ise hakkama saada. Aga haigus murdis maha ja olen mõnda aega jälle töötu. Varem saime abipakke, aga nüüd pole toidupakkegi loota, kui ma vallalt toimetulekutoetust ei taotle. Aga ma tahan muidu ise hakkama saada ja meil on külas veel sarnaseid inimesi, kes saavad enam-vähem hakkama iseendaga, aga vajaksid siiski aeg-ajalt abi, aga seda pole," räägib Annika ja lisab: Vald hoiab sotsiaaltoetuste pealt kokku ega taha seda eriti kellelegi anda. Teist tööd olen tükk aega otsinud ja kõikjale CVd saatnud, aga vastuseid pole kusagilt saanud," on Annika õnnetu.

Mõni aasta tagasi läks ta üle lahe tööle, et saaks hakkama ristiks kaelas olnud pangalaenu tagasimaksmisega. "Neli kuud ei lastud mind koju käima. Palga sain küll suure surmaga kätte, kuid olin täielikus šokis, lapsed pidid ju emata läbi ajama. Sugulaste juures. Ja kui tagasi tulin, olin siin töötu – lapsed olid sugulaste juures seni, kuni tööle sain."

Laual odavaim vorst ja konservid

Nüüd on kaks vanemat tütart juba oma elu peal. Pisemad – kolm poissi ja tüdruk – kodus ema juures.

"Lasteraha kulub maksudele, mõne võla saab sealt tasutud. Praegu elame lapse ja minu invaliidsustoetusest ja väiksema lapse isa toetab iga kuu saja euroga. Kui koonerdame, saame kuidagi hakkama," ütleb Annika.

Lastele mingit luksust ta lubada ei saa. Raha jagub vaid kõige odavama vorsti ja konservide jaoks. Kartuleid saab taluniku käest, kui ise korjamas käia. "Kurb on! Aga mis teha, tuleb elada sellega, mis on."

Vändra valla sotsiaalnõunik Eliise Salla ütleb, et Euroopa Liidu toiduabi jagamise kriteeriumid on paika pannud riik. Salla lisab, et suurpere kohta ta midagi konkreetset öelda ei või ja viitab isikuandmete kaitse seadusele: "Seega saate lähtuda vaid perekonna enda jutust."

Ministeerium: toiduabi sihtgrupp võib laieneda

"Varasemast kogemusest järeldati, et avatud taotlemisele tuginevad rakendusskeemid ei taga toiduabi kättesaadavust üle riigi ühetaoliselt ning tekib risk, et kõikidel abivajajatel puudub võimalus abi saada. Selle vältimiseks viiakse uuel perioodil abifond ellu keskse, riigi algatatud tegevusena," teatab sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik.

Eestil on uuest abifondist aastani 2020 toiduabi jagamiseks kasutada 8,9 miljonit eurot. Abifondi toetuse kasutamist koordineeribki sotsiaalministeerium, hangib toidu ja inimesteni aitab selle toimetada Eesti Toidupank. Igas maakonnas on Toidupangal jaotuspunktid.

"Toiduabi saamise kriteeriumid on kogu Eestis kõigile võrdsed. Nii on õigus toiduabile toimetulekutoetuse taotlejatel, kes vastavad toetuse saaja tingimustele või kelle sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist ei ületa kehtestatud toimetulekupiiri enam kui 15 protsenti," selgitab Lepik ja lisab: "Toiduabi saajate nimekiri koostatakse tõesti toimetulekutoetuse taotluste alusel. Sellist abi saavad ka kodutute öömajades viibivad kindla elukohata inimesed."

Lepiku sõnul arvestati kriteeriumide määramisel abifondi mahtu. Kuni 2020. aastani jagab riik toiduabi kaks korda aastas. Iga aasta lõpus otsustatakse, millal järgmisel aastal toiduabi jagatakse ning kas sihtrühma kriteeriumid vajavad täiendamist või muutmist. "Pärast praegu käimasoleva toiduabi jagamisperioodi lõppu vaatame koos omavalitustega sihtrühma kriteeriumid üle ja vajadusel kaalume võimalusi sihtgruppi laiendada," lisab Lepik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee