4
fotot
KULUD RUUMIDELE: Suure osa kuludest moodustavad ruumid. Fotol uue Tartu avavangla meeste osakonna kööginurk. (Aldo Luud)

Kinnipeetavate arvu vähenedes nende ülalpidamiskulud suurenevad.

Ühe vangi keskmised ülalpidamiskulud on tõusnud 1313 euroni kuus. Veel mullu oli see summa 1197 ning aasta varem 1035 eurot.

Kuid 2005. aastal, kui täies mahus tegutsesid veel Ämari ja Murru laagertüüpi vanglad, mille kulud olid teistega võrreldes väga madalad, kulus ühele vangile kuus vaid 400 eurot. Ehk siis maksumaksjal tuleb praegu kukrut kergendada üle kolme korra enam kui 10 aastat tagasi.

Ühe vangi ülalpidamiseks kulutab riik märksa enam, kui on tavainimese keskmine palk. Samas on vangi päevane toiduraha mõõdukad üks euro ja 30 senti.

Võrdluseks – iga kriminaalhooldusaluse kohta kulub kuus keskmiselt 51 eurot.

Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Katrin Lunt tõdeb, et kulud vangi kohta tõepoolest kasvavad, kuid seda eelkõige kinnisvarakulude suurenemise tõttu ning seetõttu, et Eesti vanglasüsteem läheb järk-järgult laagertüüpi vanglatelt üle üksikkambritele.

Mullu oli vanglateenistuse kogueelarve 47 431 821 eurot. 2014. aastal kulus vangide toitlustamisele 1 475 524 eurot, meditsiinile ja hügieenile 855 616 eurot ja igapäevastele majanduskuludele 3 567 038 eurot. Üle poole vanglateenistuse kuludest läheb tööjõule. Teenistuses on 1604 ametikohta, kuid nende hulgas on näiteks ka kriminaalhooldusametnikud, meditsiini- ja administratiivtöötajad. Kahe vangi peale kokku tuleb üks töötaja, kuid otseselt vangistuse ja julgeoleku töötajate suhe vangidega on laias laastus üks neljale.

Töötamine ja õppimine vanglas kohustuslik

Kui kümme aastat tagasi viibis Eesti kinnipidamiskohtades 4565 inimest, siis tänavu vaid 2921.

Lunt möönab, et vangide arv on viimase viie aastaga palju langenud.

"Eestis on vangide arv endiselt liiga suur ja vangide arvu vähendamine on üks olulisi kriminaalpoliitika prioriteete. 2006. aastal oli 100 000 elaniku kohta 321 kinnipeetavat ja 587 kriminaalhooldusalust, 2012. aasta lõpuks 262 kinnipeetavat ning 526 kriminaalhooldusalust," räägib ta.

2011. aasta statistika järgi oli Eesti vangide suhtarvult Euroopa Liidu riikide hulgas kolmandal kohal. Meist suurema vangide suhtarvuga olid vaid Läti ja Leedu, meile järgnesid Tšehhi, Poola ja Slovakkia. Samas vähenes vangide arv meist kiiremini vaid Hollandis. Ühtlasi on vähenenud kriminaalhooldusaluste arv.

Samas on avavanglas karistust kandvate kinnipeetavate arv suurenenud. Lunt ütleb, et praegu on avavanglatesse pääsemiseks järjekord. "Avavanglasse pääsemist piirab eelkõige kohtade arv," tõdeb ta.

Maardu avavanglas on kohti 116 vangile. Viru vangla avavanglas on nõudluse tõttu kohtade arvu suurendatud 75-lt 100 kohani. Käesoleva nädala esmaspäeval avatud Tartu avavanglas on kohti 60. Kokku on siis kolme avavangla peale 276 kohta.

Avavanglast saab küll hõlpsamini ühiskonda sulanduda, kuid sealt linna peale võib minna siiski vaid põhjendatud juhtudel. Üheks neist on tööl või koolis käimine või töö otsimisega seonduv.

"Avavanglasse pääsevad kinnipeetavad, kelle karistusaeg hakkab lõppema ning kes on end vanglas korralikult üleval pidanud ja näidanud, et nad on valmis sammhaaval ühiskonda naasma, samuti kergemate kuritegude eest süüdi mõistetud kinnipeetavaid," selgitab Lunt.

Ta lisab, et kambervanglates piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja tegeldakse aktiivselt vangi õiguskuulekale käitumisele suunamisega.

Lisaks kinnitab Lunt, et kõik alla 64aastased meditsiinilise vastunäidustuseta vangid ehk siis terved inimesed on kohustatud vangis olemise ajal töötama või õppima.

Osta võib alampalga piires

Riik vangidele taskuraha ei anna. Kinnises vanglas on sularaha omamine isegi keelatud. Tööd tegevad vangid vanglast tühjade taskutega siiski ei lahku. Kõik arveldused toimuvad kinnipeetule avatud vanglasisese isikukonto vahendusel. Raha, mis oli vangil kaasas vanglasse saabudes, kantakse samuti isikukontole. Ühtlasi laekub sinna nii vangi teenitud töötasu kui ka talle lähedastelt saadetud raha.

Isikukontol olevate summade eest saab vang teha oste vangla kauplusest, tellida ajakirjandust, maksta elektriseadmete, nagu raadio ja televiisor kasutamise eest, saata raha oma perekonnaliikmetele ja ülalpeetavatele või oma arvelduskontole pangas. Ühes kuus võib vang teha sisseoste valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires.

Kui süüdimõistetule saadetakse raha, siis temale endale jäetakse kõigist tema isikukontole laekuvatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks ning 20% hoiustatakse vabanemistoetusena. Kui vangi vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses, hoiustatakse need summad samuti vabanemistoetusena. Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära täitumiseni. Hoiustatud summa saab vang kätte vanglast vabanemisel.

Jaga artiklit

121 kommentaari

M
mihkel  /   12:32, 23. apr 2015
Ja tava inimesed peavad hakkama saama 400-800euro eest kuus
pluss maksud jne...
Ebareaalne ikka.
N
No  /   19:22, 21. apr 2015
riik peaks vangid kohustuslikule tööle suunama ja selle raha nende endi ülalpidamiseks kasutama.
Hämmastav, et me sellise raha eest pätte peame ülal! Mina penskarina pean 4 korda väiksema rahaga toime tulema!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis