Maailm

Vahemerest on saanud surmalõks (7)

Tõnis Erilaid, 20. aprill 2015, 07:00
PAADIS KUI MUNAKOORES: Itaalia rannavalvelaevalt tehtud foto näitab, kui täis tuubitud tillukeste laevukestega riskitakse Vahemerele tulla.
Vaid 30 meetri pikkusesse kalapaati oli topitud 700 pagulast teel Liibüast Itaaliasse õnne otsima, kui laevuke pühapäeva esimestel tundidel vaid 17 miili Liibüa rannikust ümber läks. Õnnetusest pääses eluga alla poolsaja inimese.

ÜRO pagulasasjadega tegeleva komisjoni esindaja ütles Mail on Sunday ajakirjanikele, et päästetuist vaid üks kõneles inglise keelt ja tema väitel olnud laevukese pardal vähemalt 700 inimest, kui mitte rohkem. Varsti pärast keskööd lähenes kalapaadile Qatari teel olnud Portugali kaubalaev King Jacob, mis oli laevukeselt tulnud hädasignaali kuulnud. Laevukese kipri sõnul kaotas alus juhitavuse. Lootes pääsemisele, tormasid paadis olnud pagulased ühele pardale, et karjete ja lehvitamisega endale tähelepanu tõmmata ja õnnetus oligi käes.

Teel Lampedusale

Samal teemal

King Jacob tõi Sitsiiliasse peale paarikümne eluga pääsenud põgeniku ka mitukümmend surnukeha. Õnnetusse sattunud paat oli küll Liibüa merepiiri lähedal, kuid sealsed päästevõimalused on olematud ja ühtlasi puudub tahtmine põgenikke tagasi võtta. Seetõttu juhtiski edasisi päästeoperatsioone Itaalia.

Pagulased püüavad enamasti jõuda Itaalia Lampedusa saarele, mis on Aafrikale lähemal kui oma emamaale. Praegusest õnnetuspaigast jääb Lampedusani 120 miili.

Itaalia ja Malta laevad sõitsid õnnetuspaika, püüdes leida ellujäänuid. "See on nagu laibaväli," iseloomustas üks päästemeeskonna liikmeid eile hommikul talle Vahemerel avanenud pilti. Itaalia päästekeskuse andmeil osales eile päästeoperatsioonis paarkümmend laeva ja kolm kopterit.

Vast nädal varem hukkus Vahemerel 400 pagulast, tõstes tänavuse hukkunute arvu üheksasajale. BBC andmeil päästeti vaid ühe nädalaga Vahemerelt ümmarguselt 10 000 põgenikku, keda vedanud väikesed laevukesed jäid merehätta. Pagulasorganisatsioonide andmeil jõudis tänavu läinud neljapäevaks ainuüksi Itaaliasse 21 191 inimest. Kuid põgenikevoolu käes ägab ka Kreeka.

Parema elu lootuses maksavad põgenikud neid üle mere smugeldavatele kurjategijajõukudele kümneid tuhandeid eurosid ja on valmis kannatusiks ja isegi surmaks, et Euroopasse väidetavale õnnemaale jõuda. Vähemalt on siin toit laual ja enamik riike maksab pagulastele iga kuu kopsakat toetust.

Õnnetused pagulasi ei peata

Õnnetused ei sunni pagulasi loobuma unistusest pääseda rikastesse Euroopa Liidu riikidesse. Eelmisel nädalal ütles 21aastane Mohamad Abdallah Guardiani ajakirjanikele: "Ma põgenesin Darfurist kodusõja eest ja avastasin, et Liibüa vaevleb samasugustes raskustes. Ma ei lähe tagasi – järjest kindlam on soov jätta kõik need õudused seljataha ning pääseda Euroopasse. Ükskõik, millisel moel. Need surmaga lõppevad õnnetused Vahemerel ei pane mind ümber mõtlema."

Itaalia ja Euroopa Liit sulgesid läinud aasta lõpul põgenike abistamiseks mõeldud operatsiooni "Mare Nostrum". Eriti oldi selle pääste- ja piirivalveoperatsiooni vastu Inglismaal. Sealsete ametnike meelest hoogustas "Mare Nostrum" pagulasvoogu, sest peaaegu kõik Vahemere ületamisele asunud inimesed võisid olla kindlad: hätta sattudes nad päästetakse. Vahendeid ei valitud – et saaks ainult merele ja kohe seejärel abi kutsuda. "Mare Nostrum" asendati piirivalveprogrammiga "Triton", millel on aga palju väiksem eelarve ja seeläbi peaaegu olematud võimalused pidevaks päästevõimekuseks.

Paavst Franciscus pöördus eile rahvusvahelise üldsuse poole, kutsudes tegema kõik, mis võimalik sarnaste kohutavate õnnetuste vältimiseks. "Nad on mehed ja naised nagu meiegi, nad on meie vennad, kes otsivad paremat elu, olles alandatud, nälga jäetud, kohutavate sõdade ohvrid."

Läinud detsembris kutsus ÜRO pagulasabi Euroopa Liitu üles vastu võtma 130 000 lahingute eest põgenenud ja pagulaslaagritesse suletud süürlast. Saksamaa oli valmis 30 000 inimese tulekuks, Rootsi lubas majutada 2700, aga ülejäänud 26 liikmesriiki kõik kokku vaid 5438. Inglismaa lubas tulla vaid 143 inimesel, kirjutab Guardian.

"Pagulasviha ja võõravastane retoorika on kasvanud kogu Euroopas sellise määrani, mida veel aastakümme või kaks tagasi ei osanud keegi ettegi kujutada," tsiteerib ajaleht ÜRO kõrget ametnikku.

Euroopa Liit kutsub ministrid hädaistungile

Euroopa Liidu välispoliitika juht Frederica Mogherini ütles eile, et liikmesriikide välisministrid kõnelevad põgenikeolukorrast oma tänasel koosolekul Luksemburgis ja lähiajal kutsutakse Prantsusmaa presidendi Francois Hollande’i nõudmisel kokku välis- ja siseministrite ühine nõupidamine. Tähtaega pole selleks kriisiistungiks siiski määratud.

Oma eilses teadaandes märgib Euroopa Komisjon, et põgenikevool jätkub seni, kuni naaberriikides kestavad sõjad ja näljahäda. Inimesed jäävad oma eluga riskima senikaua, kuni pole suudetud selliste riskiretkede korraldajaid karistada. Hollande lisas, et põgenikelt raha korjavad jõugud teavad suurepäraselt, et laevukesed, millega Vahemerele minnakse, pole merekõlblikud, kuid ei hooli sellest. "Põgenike smugeldajate taltsutamiseks on vaja Euroopa Liidu piirile Vahemerel saata rohkem laevu ja lennukeid," ütles Hollande.

Põgenikevool tuleb peatada juba Liibüa pinnal, lisas Mogherini.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee