Eesti uudised

Kruuda saatis Jaapanisse Saksa piimast tehtud pulbri? Kruuda: ei saatnud, tegin nalja (17)

Teet Teder, 17. aprill 2015, 07:00
PÕLLUMEHED PÄÄSTETUD? Jaapani suursaadik Tetsuro Kai, taustal Oliver Kruudaga, saatsid eile pidulikult Jaapani poole teele neli merekonteineri täit piimapulbrit. Foto: Karli Saul
Eile kiideti, et nüüd on Jaapani turg Eesti piimale avatud ja meie lehmapidajad päästetud. Piimatööstur Oliver Kruuda saatis pidulikult Jaapanisse 100 tonni Eestis valmistatud piimapulbrit. Aga oli see ikka Eesti toormest?

Endine väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling suutis kaubelda välja partnerid Jaapanist, kes on huvitatud siin toodetud piimapulbrist. Eile läkski voolava sake ja Jaapani suursaadiku Tetsuro Kai õnnistuse taustal Oliver Kruudale kuuluvast Põlva piimakombinaadist teele 100 tonni piimapulbrit.

Kas Eesti piimatööstus on päästetud? Põllumehed nii ei arva. Ärileht kirjutab: "100 tonni lõssipulbri saamiseks ostis Kruuda Saksamaalt 1000 tonni lõssi – Saksamaalt sai tooraine odavamalt kui Eestist –, töötles selle Põlvas lõssipulbriks ja müüs jaapanlastele maha."

Põllumehed: nii pole sest mingit kasu

Samal teemal

Miks nii, Kruuda, kas Eestis tooraine ei sobinud, küsis Õhtuleht.

"See oli rohkem pool naljaga ütlemine," selgitas Kruuda huumorit. Nimelt küsis ajakirjanik Kadri Paas piimatöösturilt, kust ta tooraine sai, sest Eesti piimatootjad talle ei müü. Kruuda ütleski talle, et tooret tuuakse igalt poolt. "Me toome lõssikontsentraati Saksamaalt, Hollandist, koort ostame teinekord Leedust. See ei ole otseselt Saksamaa kontsentraadist toodetud ja Jaapanisse läinud, vaid Jaapanisse läks ikka Eesti toorainest toodetud, sellepärast, et sellel tootel on Eesti sertifikaat kaasas," ütleb Kruuda.

Sellist vastust Tartumaa põllumeeste liidu juht Jaan Sõrra ei usu. "Ma arvan kindlasti, et see on Saksamaa tooraine, sest Kruudale ei anta piima," ütleb Sõrra. Tema sõnul on Terel piima eest maksmisega raskusi. Ta lisab, et Jaapani turu avanemisest ei olegi Eesti põllumehele mingit kasu, küll aga piimakombinaatidel. "Inimesed on aru saanud, et Sulling ajas selle Jaapani turu meile välja ja nüüd on piimatootjatel väga hea elu. Tegelikult need mahud, mis Jaapanisse lähevad, on vähem kui kaks protsenti Eesti piimatoodangust. See on kaduvväike ja kui ka sellest kogusest ostetakse väljastpoolt toorainet, siis on ainult piimatööstusel sellest kasu, kes saavad oma kasumit, aga sellepärast põllumeeste piima hind ei tõuse. Kui hakkaks minema rohkem, siis oleks kõik korras, aga see algus ei ole hea, kui esimene laadung oli Saksamaa lõssist. Meil ei ole sellest mitte midagi kasu."

Kasu Eesti põllumehele ei näe ka põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemett. "Laiemas kontekstis on igasuguse tooraine Eestis töötlemine ja saadud kõrgema lisandväärtusega toodangu eksport Eestile kasulik. Teisest riigist pärit lõssi piimapulbriks töötlemisest ja ekspordist ei ole aga kahjuks mingit otsest kasu meie põllumeestele."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee