Noor maanaine: autota ma hakkama ei saa, isegi lähim pood on kuue kilomeetri kaugusel (342)
Marge (29) elab Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Ta ostis mõni aasta tagasi maja, et lärmakast linnast eemale saada. Töökoht on aga Tallinnas. Argihommikul ajab ta oma 13 aastat vanale Peugeot’le hääled sisse. Tagaistmel istub pisipõnn ja esimene sihtpunkt ongi lasteaed. Marge töötab südalinnas ja ilmselt imestaks nii mõnigi tema kolleeg, kui kuuleks, et tal kulub sõitude peale kuus sadakond liitrit kütust. Maal elamine on transpordi mõttes luksus.
"Pood on kuue kilomeetri kaugusel. Puhta vee pärast sõidan kord kuus ämma juurde, sinna on 20 kilomeetrit," seletab Marge.
Aga ühistransport? "Peatus on kilomeetri kaugusel, laps ei jõua sinna kõndidagi," nendib Marge. Ka bussigraafik pole kõige tihedam, ehkki pealinna lähedal siiski vähemalt igapäevane.
Värske valitsuskoalitsioon otsustas, et lastetoetuste ja teiste lubaduste üheks katteallikaks on kütuseaktsiisi tõus. Nagu peaminister Taavi Rõivas Eesti Päevalehele antud intervjuus rõhutab: ainult viis senti liitri pealt aastas.
Kuus üle 20 euro rohkem
Samal teemal
Eile pärastlõunal maksis bensiin 95 ühes Statoili tanklas 1,175 liitri kohta. Sellise hinnaga kulub Margel 100 liitri peale kuus 117,5 eurot. Nelja aasta pärast oleks summa aktsiisi võrra 20 eurot suurem, nafta maailmaturu ja muid hinnatõuse arvestamata.
"Taavi Rõivas ütleb, et see on kahjulike harjumuste ja saastamise maksustamine, ma ei näe, et mul oleks väga valikut," sõnab Marge. Taavi Rõivas soovitas eilses Päevalehes: "Ütleme nii, et pikemas vaates on kindlasti võimalik ka konkreetseid valikuid teha, soetada säästlikumaid sõidukeid."
Elektri- või lihtsalt uue auto ostmise mõtte peale vastab Marge: "Ma ei teeni nii palju, et tahaksin suurt osa oma palgast auto alla panna."
Rõivase enda ametiautoks on Audi A8, mille liisinguaeg saab aprilli lõpus ümber. Uus auto on politsei- ja piirivalveameti kinnitusel samuti Audi A8.
Liikumise "Maale elama" algataja ja eestvedaja Ivika Nõgel ütleb, et inimestel on üldised kulud niigi suured. Ta tõi välja, et osades peredes on vaja ka mitut autot – pereliikmed töötavad näiteks kodust eri suundades – ning siis mõjub aktsiisitõus veelgi enam. "Valitsus mõtleb Tallinna keskselt. Ei saada aru, et mõju pealinnas ja teistes suuremates linnades on drastiliselt erinev võrreldes maapiirkondadega. Tegelikult võiks ju maks olla näiteks luksusautodel," pakub ta välja. "Muidugi on küsimus selleski, et ühistransport oleks tagatud ja töölesõidu kulu võiks riik tuludeklaratsiooni kaudu tagastada."
Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler märkis lehe eilses juhtkirjas, et kütuseaktsiis võiks regiooniti erineda. "Kuna aktsiisitõusu pole koalitsioonileppes allkirjastatud, võiksid erakonnad kokku leppida, et Harjumaal tõuseb kütuseaktsiis 10 protsendi asemel näiteks 15 protsenti – aga väljaspool Harjumaad jääb praegusele tasemele." Ivika Nõgel leiab, et sellelgi mõttel oleks jumet, kuid ei usu, et valitsus nii teeks.
Holsmer: ostujõud aktsiisiga ei kahane
Lätis töövisiidil viibinud Taavi Rõivaselt ei õnnestunud eilse päeva jooksul kütuseaktsiisi teemal kommentaari saada.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer (Reformierakond) aga ütleb, et kütuseaktsiisi tõus eestlaste rahakotti ei mõjutagi. "Kui võtta arvesse, et oodatav keskmise palga kasv on nelja järgmise aasta jooksul umbes 26 protsenti, siis tähendab see, et inimeste ostujõud kütusaktsiisi tõusuga ei kahane," lausub ta ja ütleb, et laekuva raha eest saab tõsta peretoetusi.
"Rahandusministeerium on välja arvutanud, et aktsiisi tõusu arvelt kallineb kütuseliiter vähem kui viis senti aastas. See arvatav hinnatõus on kindlasti väiksem kui kõik plaanitud maksulangetused ja toetused kokku. Lisaks – erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ei kehti Eestis automaks," märgib Remo Holsmer.
Kruuse: eesmärgiks on, et maainimene saaks maal töötada
Põllumajandusministeerium saatis eile meediale pressiteate, kus maaeluminister Urmas Kruuse (Reformierakond) rõhutas, et Eesti väljakutseks on hoida maapiirkonnad asustatuna ja muuta need taas ligitõmbavamaks. "Kuidas ühendada tõhus põllumajandus, looduskeskkond ja hoida inimestes soovi maapiirkondadega oma elu siduda – see on meie suur küsimus."
Kruuse lisab, et kütuse maailmaturu hinnad ei pruugi langema jääda, seega peab niigi igal juhul arvestama võimalusega, et kütus kallineb.
Tanklaketid laidavad valitsuse plaani
Tanklaketi Olerex juhatuse liige Alan Vaht ütleb, et kui Eesti valitsus räägib praegu sellest, et taastumatu fossiilse kütuse maksustamine on selge valik, siis just Rõivase juhtimisel otsustas eelmine valitsus möödunud aastal riigikokku saadetud vedelkütuse seadusest biokütuse kohustuse välja võtta.
"Erinevalt Euroopa Liidu ühistest eesmärkidest panustatakse biokütuste propageerimise asemel kütuseaktsiiside tõstmisele, mis tähendab, et kütuste tarbimise nimetamine kahjulikuks tarbimiseks on vaid ettekääne. Tegelikuks eesmärgiks on hoopiski riigieelarve täitmine valimislubaduste täitmise eesmärgil."
Alexela Oil juhatuse esimees Ain Kuusik kahtleb selles, et Eesti elanikel on rohkelt võimalusi säästlikumaid autosid või kallimat kütust osta. Tema meelest on Eesti autopark üks Euroopa saastavamaid, olles oma mootoritüübilt peaasjalikult bensiini- ja diislikeskne. "Valitsuse plaanitav aktsiisitõus – eriti kui see tabab ka gaasikütuseid – ei vähenda mitte aktsiisitulu kogulaekumisi, vaid saavutamata jäävad ka püüded keskkonnasõbralikuma autopargi suunas."
342 KOMMENTAARI