Eesti uudised

Väide, nagu oleks narkomaania arstide seas tõsine probleem, solvab meedikuid

Kas arstid turgutavad end tõesti narkootiliste ravimitega? (44)

Kristiina Tilk, 16. aprill 2015, 07:00
ARST TEAB, KUIDAS MISKI MÕJUB: Arstid teavad, et kui ka mõni ravim või sõltuvusaine aitab raske hetke üle elada, siis hiljem annaks selle võimaluse kasutamine veelgi suurema tagasilöögi. PantherMedia / Scanpix
"See on lausa pööraselt suur probleem, kui natuke kivi tõsta," ütles dopingukütina tuntud Kristjan Port, rääkides ravimeid kuritarvitavatest arstidest, ja Eesti meditsiiniringkond lõigi kihama.

Teisipäevaõhtune ETV telesaade "Vabariigi kodanikud" arutles eestlaste tervisekäitumise üle ning saate külaliseks olnud Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port viitas, et oma töövõime taastamiseks hakkavad inimesed erinevaid vahendeid kasutama – esialgu ohutuid, seejärel ravimeid, siis juba keelatud aineid. "Narkootilisi aineid, amfetamiini ja kõike muud kasutatakse. Arstide puhul on narkomaania ja keelatud ainete kasutamine, ma ei ütle, et reegel, aga mitte olematu nähtus," rääkis Port, olles küll eelnevalt poole sõnaga viidanud, et peab pigem silmas välismaad.

Kirurgide ühenduse juht Andrus Loog nõudis samal õhtul oma Facebooki postituses tõendeid või vabandust.

Samal teemal

Üldistamine solvab

Doktor Loog ütleb Õhtulehele, et sõltuvusainete küüsis ei saa arstina edukalt töötada. "Arstiks saamine, õppimise protsess on väga pikk ja pingeline ning samuti selle töö tegemine, ja inimene, kes on sõltuvusainete küüsis, ei suuda pikaajaliselt õppida ega kindlasti ka töötada mitte."

Loogi häirib, et saates jäi üles kahtlus, nagu oleks suurem osa arste kogu aeg pilves: "Võib-olla mõni üksik kunagi on olnud, aga sellest ei saa teha üldistusi." Ta julgeb kindlalt öelda, et ei tea ühtegi arsti, kellel narkootikumidega probleem oleks, sellest aga ei tohi teha jällegi järeldust, et neid üldse olemas pole. Pärast Pordi sõnavõttu hakkas Loog oma mälus sobrama ja püüdis meenutada kokkupuuteid arstidega, kel ravimite väärkasutusega probleeme on olnud – 32 meedikuna töötatud aasta peale tuli meelde neli inimest. Needki juhtumid jäävad Loogi sõnul nõukogude aja lõppu või taasiseseisvunud Eesti algusesse ning keegi neist täna enam arstina ei tööta.

Loog selgitab, et ravimid on haiglas lukuga kapis ja iga tablett või ampull kirjutatakse maha konkreetsele patsiendile ning selles protsessis osalevad nii arst kui ka õde. "Et taoline vargus oleks võimalik, peaksid arst ja õde tegema koostööd. On väga vähe tõenäoline, et midagi sellist juhtub."

Ometi on ka Eesti meediast läbi käinud juhtumeid, kus arst on patsiendi seljataga kirjutanud tema nimele antidepressandi retsepte.

Üksikud juhtumid aastate tagant

Doktor Loogi arvamusega nõustub ka tervishoiuekspert Peeter Mardna, kes on väga häiritud muljest, et Eestis ravivad inimesi narkomaanid ja alkohoolikud. "Taolisi asju öeldes peavad olema konkreetsed tõestusmaterjalid, niimoodi lahmiv ütlemine mitte midagi muud ei tee, kui kahjustab kodanike usaldust meditsiinisüsteemi suhtes."

Mardnagi oskab aastate peale välja tuua vaid üksikud juhud. Narkomaaniast levinum on Mardna sõnul olnud pigem liigne alkoholitarbimine – tarbijateks nii arstid kui ka õed, kuid täna peab ta neid teemasid meditsiinitöötajate seas marginaalseks: "Kui arvatakse, et nad (arstid – K. T.) on teistsugused inimesed kui teise eluvaldkonna töötajad, on see väär. Arstiteaduskonna lõpetanul ei kasva selga inglitiibasid, kuid julgen väita siiski, et valdavat probleemi arstide seas narkootikumidega ei ole."

Wismari haigla ravijuht Jaanus Mumma leiab, et Port paneb puusse, kuid dopinguküti asi ongi kahtlustamine.

"Üksikuid meedikuid läbi aegade on sõltuvusprobleemidega ravile pöördunud. Peamiselt opiaatsete valuvaigistite või rahustite väärkasutamise tõttu. Seda juhtus nõukaajal ja vabas Eestis," viitab Mumma harvadele juhtudele.

Perearst Eero Merilind teab isiklikult kahte arsti, kel narkoprobleeme olnud – üks neist on tänaseks surnud ja teine ei tööta enam arstina: "Ma ei usu, et see on probleem Eestis ja inimesed võivad ikka rahulikult arsti juurde minna."

Peamine doping – kohv

Doktor Loog ütleb, et iga arst teab, mida mingi ravim inimorganismis teeb ja kui rääkida psühhostimulantidest, annavad need hetkelise edu ehk võetavad laenu tuleviku arvelt: "On olemas teadmine, et praegu saan jalule, aga tagasilöök on veel hullem ja ärakukkumine suurem. Eks igaüks teab, milliseid stimulaatoreid ta kasutab. Mina tean ühte kanget mürki, mida arstid tarvitavad ja selle nimi on kohvi, aga mul on tunne, et sedagi tarbitakse vähem," märgib Loog, et ta pole isegi kuulnud, et keegi tarvitaks jalul püsimiseks amfetamiini.

"Ei usu, et paljud meedikud end lausa illegaalse amfetamiiniga turgutaksid. Üksikuid võib olla," ütleb Mumma ja lisab, et kindlasti toimub midagi ka varjatult, kuid suur probleem see ei ole: "Pingetaluvus on väga erinev. Mõni põleb ka läbi. Nii on see alati olnud."

Õhtulehel ei õnnestunud eilse tööpäeva jooksul Kristjan Pordiga kontakti saada. Delfile on ta öelnud, et tal pole raske öeldu pärast vabandust paluda, kuid see ei tee probleemi olematuks. Konkreetsete faktide või uuringute osas viitas ta ka internetist leitavatele välismaistele uuringutele. Eileõhtuses telesaates "Ringvaade" märkis ta, et kui meil seda uuritud ei ole, siis pole see veel tõend, et meil pole probleemi olemas.

Gräzin: probleemi ei ole vaja eitada, vaid sellega tegelda

Poliitik Igor Gräzin ütleb, et teab isiklikult üht Eesti arsti, kes suri 55aastasena üledoosi tõttu: "Anestesioloog ja morfium."

USAs on kolm Gräzini head tuttavat läinud üledoosidega. "Ühel juhul heroiin, teisel mingi solgi üledoos alkoholiga, kolmas morfium. Erinevad kliinikud, aga sama taust – äärmiselt suur töökoormus ja hiilgavad professionaalsed võimed," räägib Gräzin.

Samas on tal Ameerikast tuua ka positiivne juhtum, kus arst, kes NSV Liidus oli poliitika pärast isegi vanglas ja saanud USAs morfiinisõltlaseks, murdis end sellest välja ja ostis 15 aastat hiljem endale kliiniku.

Gräzin leiab, et kõigepealt tuleks välistada valetamine iseendale ja kui probleemi ei ole, siis ei ole. "Aga kui on, ega siis pole ka häda, tuleb vaid tegeleda. Aga kui probleem on ja selle osundajale minnakse kallale probleemi eitades, on selles tsunftis üks väga suur jama, mis meile, kui patsientidele ei meeldi," ütleb Gräzin ja tõstatab küsimuse: "Kas tunnistame ja hakkame lahendama või häbenema ja varjame ning uusi ohvreid ootama?"

Ligi pooled eestlased on üleväsinud

Tervise Arengu Instituut (TAI) avalikustas hiljuti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu, mis näitab, et eestlased on sageli ületöötanud ja väsinud. Peaaegu alati või üsna tihti tunneb üleväsimust 47% inimesi ja viimase kümmekonna aasta jooksul ei ole see näitaja vähenenud. Ületöö tegijaid on pisut rohkem kui kolmandik elanikkonnast. 2004. aastal töötasid rohkem kui pooled mehed ja naised nädalas üle 40 tunni, nüüd on neid veidi alla 40%. Suurt stressi tunneb viiendik Eesti elanikest.

44 KOMMENTAARI

o
olen 18. aprill 2015, 23:28
ise oma silmaga näinud, kuidas arst Soomes seinast kinni hoides teise kabinetti end lohistas. Alkohol see ei olnud.mingit lõhna polnud.aga püstipüsimisega oli tugevasti tegemist. Naisarst.
a
Ann 16. aprill 2015, 16:54
See küll läheb pisut teemast mööda aga.. - ega siin, Soomes ka kõik arstid nagu päris normaalsed tundu :-)). Käisin venelasest dr. Juri ... juures vas...
(loe edasi)
Loe kõiki (44)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee