Eesti uudised

Rahvusarhiivi nurgakivi sisse müüritakse soovid rahust ja eestluse säilimisest (3)

Piret Pappel, 15. aprill 2015 12:50
Noora majast saab Eesti kõige moodsam arhiivihooneFoto: RKAS
Täna pannakse Tartus Nooruse tänaval nurgakivi rahvusarhiivi uuele peahoonele. Seda maja on kaua oodatud. Eesti inimene on ajaloo-usku ning arhiivi kasutajaskond on viimasel kümnendil sajakordistunud.

Uude majja mahuvad paremini üliõpilased, teadlased, koduloo-uurijad ja kõik teised ajaloohuvilised. Samuti paranevad arhiividokumentide ehk arhivaalide säilitamistingimused.

Samal teemal

Rahvusarhiiv säilitab Eestile üliolulisi dokumente, millest vanimad pärinevad peaaegu 800 aasta tagusest ajast. Näiteks asub siin 1240. aastast pärinev kiri, milles Taani kuningas Erik tuletab oma vasallidele meelde kohustust Tallinna piiskopile kümnist maksta.

Nurgakivide panemine on vana tava ja iga asutus üritab järeltulevatele põlvedele sõnumi saatmisel omanäoline olla. Kui Eesti Rahva Muuseumi nurgakivisse müüriti silinder hõbeda, soola ja pihlapuutükikesega, siis rahvusarhiiv otsustas koguda häid soove Eesti rahvalt.

Sõnumeid aastasse 2115 sai saata Twitteris säutsudes ja ka tavalise e-kirjaga. Rahvusarhiivi turundusjuhi Liisi Taimre kinnitusel kogunes soove üle poolesaja ning viimased lisatakse sinna veel enne nurgakivisilindri müüri sisse panekut.

Tulevikus soovitakse rahu ja eestluse säilimist

Paljud soovid peavad oluliseks järjepidevust. Näiteks saatis Ülle sõnumi: "Minevik oli meie teha, kuid nüüd on Teie hoida. Tehke seda hoolikalt!"

Priit soovis: "Hoidkem oma maad, rahvast ning meie maa ja rahvaga seotud mälu!"

Samuti soovivad inimesed rahu. "Ma soovin, et inimkond oleks säilinud, sõjad oleksid lõppenud, mõeldaks häid mõtteid ja loetaks eestikeelseid raamatuid. "

Häid soove on saatnud ka asutused. Eesti rahvaluulearhiiv tuletas meelde Tartu-Maarja kihelkonnast kirja pandud vanasõna "Hoidjal ikke om".

Tartu maavalitsus on kirja pannud eriti pika läkituse:
"Tere, lapselapselapselapsed!
Võib-olla te kannate hõbedasi kombinesoone, saate energiat külmfusioonist ja puhkate Andromeeda udukogus; teie eest töötavad robotid ning te täidate oma päevi kunsti ja filosoofiaga. Võib-olla olete te ringiga tagasi jõudnud alepõllunduse ja soomaagi sulatamise juurde, elate rehetaredes, teate ussisõnu ja ootate sügisel meid koju käima.

Aga võib-olla olete te päris meie sarnased – sööte rukkileiba, loete Tammsaaret, peate laulupidusid ja vahel nääklete isekeskis.

Me loodame, et te olete õnnelikud. Me igatahes pingutame selle nimel, nagu oskame. Ärge siis meid halva sõnaga meenutage. Ja mõelge, mida teil on edasi öelda aastasse 2215. See polegi nii lihtne... "

Maavalitsuse avalike suhete spetsialist Eda Tagamets selgitas, et sõnumi saatmise palve oli rahvusarhiivi saadetud kutses. "See tundus piisavalt intrigeeriv ja ajas ka kolleegid elevile. Teksti sisse saigi kokkuvõttes mitme inimese panus. Tavaliselt piirdub meie tegevuskavade horisont ju 5-15 aastaga, ainult seoses Rail Balticuga on viimasel ajal kaugemast tulevikust juttu tehtud," sõnas ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee