Eesti uudised

Loomakasvataja: ohtlikuimad on vargsi põrnitsevad pullid (6)

Juhan Haravee, 15. aprill 2015, 07:00
Ettearvamatud: Tanel-Taavi Bulitko sõnul võib mõni vana pull olla väga rahulik, samas kui mõni alla-aastane loom on juba nii ennast täis, et hoia alt.Foto: Tiina Kõrtsini
Raevunud pull tappis Hiiumaal Emmaste vallas taluperenaise.

"Loomade ründed sünnivad tavaliselt sekundite jooksul ja lootus, et rünnataval õnnestub ära joosta, on väga väike," ütleb Kehtna valla tõuloomakasvataja Tanel-Taavi Bulitko esmaspäeval kodusaarel Hiiumaal olnud traagilist õnnetust kommenteerides.

Samal teemal

Esmaspäeval ründas Hiiumaal Emmaste vallas Jausa külas loomade autole laadimise ajal ootamatult aiast lahti pääsenud suur aberdiin-anguse tõugu pull 62aastast taluperenaist, kes suri saadud vigastustesse. "Ema oli seal all ja siis ta panigi kohe sarvega kõhtu. Ta jõudis veel isale öelda, et "Tule appi!"," rääkis Maalehele perepoeg Alar Viilukas, kes oli samal päeval tööl. "Isa läks emale appi, aga pull hakkas teda ka ründama. Pull puksis isa pikali ja trampis korra jalgade peal, enne kui plehku pani."

Isal õnnestus raevunud looma meelevallast raskemate vigastusteta pääseda. Alar Viiluka sõnul on Väljasoo talus veiseid peetud juba rohkem kui paarkümmend aastat. "Ema oli õppinud zootehnik, eluaeg loomadega tegelnud," kinnitas ta Maalehele, lükates ümber kahtlused talupidajate kogenematuses.

Loomi laaditi spetsiaalselt selleks mõeldud autole, et saata nad Märjamaa lihatööstusesse. Autokasti laaditud kuus veist viidi Märjamaale, perenaist rünnanud pull jäi aga Hiiumaale.

Pull võis kaitsta pruute

Raplamaal Kehtna vallas tegutseva Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko on pärit Hiiumaalt ja traagilise lõpuga õnnetusest anti talle telefoni teel teada juba eile hommikul. Seda ei tehtud niisama – pullidest ja nende ohtlikkusest oskavat maaülikooli spetsialistide arvates kõige paremini rääkida just see noor, kuid kogenud spetsialist.

"Pull on ikka väga ohtlik loom," ohkab loomakasvataja, kuuldes, mille kohta temalt arvamust küsitakse.

"Ma ei tea täpselt, mis Hiiumaal konkreetselt juhtus, kuid õnnetus oli juhtunud vist loomade laadimise ajal. Selliseid juhtumeid on kahjuks varemgi olnud. Pull võib käituda väga ootamatult. Meil on seemendusjaamas pullid, kes kaaluvad poolteist tonni ja nendega peab olema üliettevaatlik."

Kõigepealt peavad olema täidetud elementaarsed nõuded. "Kõikidel pullidel peaksid tegelikult olema ninarõngad, kuid ma kujutan ette, et talupullidel ei tarvitse neid alati olla," räägib ta.

"Karjamaal peetavad loomad võivad oma ninarõngaga võsasse kinni jääda ning sel kaalutlusel võidakse rõngaste kasutamisest loobuda. Seda ei saa kindlasti õigeks pidada."

Kui on näha, et loom muutub inimestele ohtlikuks, pole sel juhul pääsu ja ta tuleb välja praakida ehk hukata. Pullide puhul ei saa seostada agressiivsust ealiste iseärasustega, kinnitab Bulitko. "Mõni vana pull võib olla väga rahulik, samas kui mõni alla-aastane loom on juba nii ennast täis, et hoia alt," ütleb asjatundja.

"See sõltub veise iseloomust. Meil teevad farmis mõned pullid väga mehist häält ja võivad võõra inimese tõsiselt ära hirmutada. Üldjuhul on nii, et need hirmutajad pole tavaliselt sugugi kõige agressiivsemad loomad. Palju hullemad on sellised põrnitsevad ja salakavalad loomad, kelle rünnakut ei osata tavaliselt oodata."

Kes juba puksis, puksib varsti jälle

Eriti ohtlikuks hindab aga Bulitko vabalt looduses peetavaid lihaveiseid: "Kui nende igapäevast loomulikku käitumisrutiini häirida, lähevad nad kergesti närvi ja nende kiiresti muutuv käitumine võib kujutada inimestele väga tõsist ohtu."

Tänapäeval on pullid enamasti nudistatud ehk oht ründava looma sarve otsa sattuda on asjatundja sõnul võrdlemisi väike. "Kui ohtu on tavatsetud näha põhiliselt sarvedes, siis ei maksa unustada, et ka sarvedeta pea löök võib kaasa tuua väga rasked tagajärjed," selgitab Bulitko.

Lihakarjas peetav pull võib lähenevat võõrast pidada ohuks oma pruutidele ning tema agressiivsusele polegi vaja mingit muud põhjust otsida.

Bulitko hinnangul pole põrmugi vähem ohtlikud ka vasikatega lehmad, eriti kui jõuab kätte noorloomade märgistamise aeg. "Loomad jäävad alati ettearvamatuks ning nendega tegelejatele peavad olema tagatud kõik turvameetmed," lausub ta.

See loom, kes on juba kord inimest puskinud, teeb seda Bulitko väitel tulevikus suure tõenäosusega jälle. "Selle looma koht on kahjuks hamburgeri vahel."

"Neid juhtumeid, kus ka väga kogenud zootehnikud ja loomapidajad langevad oma hoolealuste rünnaku ohvriks, tuleb meil vähemalt kord aastas ette ja mõnikord on tagajärjed traagilised," ütleb Bulitko.

"Loomadega tegeleval inimesel peavad olema silmad nii ees kui ka taga."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee