Eesti uudised

Põlise maatüdruku kirg suurte masinate vastu sai alguse esimesest roolipuudutusest

ÕBLUKE NEIU OTSIB TÖÖD: "Traktorid on mul nagu armukesed. Nad rahustavad mind!" (13)

Kristiina Tilk, 15. aprill 2015, 07:00
ALATI RÕÕMUS: Pille-Riin ütleb, et tema jaoks ei ole traktoriga töö tegemine üldse nagu töö, vaid pigem hobi ja ta naudib seda, kui saab hommikuti tööle minna.Foto: Laura Oks
"Ma ei unusta kunagi seda pilti, kui esimest korda töökotta astusin. Mehed ei öelnud midagi, kõigil olid suud lahti – vaid näpud osutasid ühes kindlas suunas," räägib õbluke neiu õhinaga sellest, kuidas vastati tema küsimusele, kust leida agronoomi, kellega rääkida praktikakohast traktoristina.

Facebookis tekitas palju elevust Pille-Riinu postitus, kus ta palus sotsiaalmeediast abi suvise töökoha leidmisel. Elevuseks on ka põhjust, sest pole kuigi tavaline, et 19aastane neiu unistab tööst traktoristina. "Kõik on väga ärevil, kui näevad noort neidu suure masina roolis ja imestavad, kuidas minusugune tüdruk sinna sai. Aga see ei ole midagi rasket ja ma tahan just traktoriga töötada, nad kuidagi rahustavad mind," räägib Pille-Riin silmade särades.

Armastus esimesest roolikeeramisest

Pille-Riin elab vanemate ja aasta noorema vennaga Raplamaal Kehtna külje all Lelles. Kodus on kasvatatud nii sigu, kanu, jäneseid kui lehmi. Praegu on alles jäänud koerad ja hobused. Traktorite juurde jõudis ta juhuslikult pärast põhikooli lõppu, varem ta nendega kokku puutunud polnud. Teab vaid, et vana Vene traktor on olemas onul ja mõlgutab mõtteid, et kunagi võiks endalegi ühe võtta, aga mida sellega teha, pole välja mõelnud, sest masinad ei kuulu just odavamate kilda.

"Traktoritega tegin esimest korda tutvust pärast põhikooli lõppu, kui tuli teha valik, kas minna edasi gümnaasiumi või kutsekooli. Et mul oli aega vaja trenni jaoks (tol hetkel ratsasport – toim), tundus parim valik kutsekool," meenutab Pille-Riin seda, kuidas temast sai Järvamaa kutsehariduskeskuse õpilane taimekasvatuse baasil.

"Alguses mõtlesin loomakasvatuse või hobumajanduse peale, aga kuna olen terve elu hobustega tegelnud, siis polnud mõtet. Poisid utsitasid samuti tagant, et võta traktorid ja mõtlesin, et okei, vaatame, mis saab!"

Pille-Riin ütleb, et põllumajandus on nii laiapõhjaline ja teha on ta saanud kõike – muu hulgas keevitada, ehitada ja langetada metsas puidki. Mida rohkem ta selle kõige keskel oli, seda enam hakkasid masinad meeldima. "Käisin sõbrale pinda, et kas saaksin proovida traktoriga sõitmist. Mäletan, see oli suur John Deere traktor, millel randaal järel. Esiti tekkis paanika, et mida ma tegema pean, aga sõber näitas ette ja kui ma sõitma hakkasin, oo – milline värin oli sees. Punastasin seal omaette," naerab Pille-Riin, meenutades esimest kogemust traktori roolis.

"Küsisin siis, et kas saaksin muud ka proovida ja vastus oli jaatav. Nii ma siis alustasin. Õppisin selgeks masina, siis tuleb tagumikutunnetus, et iste paika saada ja siis juba naudid sõitu."

Samuti meenutab Pille-Riin kogemust, kus muidu kuni 50 kilomeetrit tunnis liikuv traktor sai reguleeritud 70kilomeetrisele tunnikiirusele: "Uskumatu, et sain piimaautole järele sõita. Hing pidi kinni jääma, nii võimas!"

Isiklik rekord on Pille-Riinul ohjeldada 435hobujõulist New Hollandi traktorit T9040, millel taga 12meetrine randaal: "See tunne on vapustav!"

Vahetab rehve ja õpetab mehi

Töid on Pille-Riin teinud praeguseks igasuguseid – külvamine, vaalutamine, heina pressimine, laaduritööd, põhupurustamine on vaid käputäis loetelust. Kõike kirja pannes saaks nimekiri Pille-Riinu sõnul nii pikk, et istuksime siin neid üles loetledes järgmise nädalala lõunani. Alustas Pille-Riin praktikal Kehtna mõisa osaühingus vana Vene JUMZiga: "Ja-jaa, mulle anti esialgu see, et kui jagu saan, antakse järgmine ja nii need astmed tõusid. Aga kui ma sinna (Kehtnasse – toim) läksin, siis kõigil oli küsimärk, et kas ma kindlasti tahan just traktori peal töötada, vastasin, et olen surmkindel!"

Eriti eredalt on Pille-Riinul meeles, kui ta läks töökotta agronoomi otsima. "Mehed ei öelnud midagi, kõigil olid suud lahti – vaid näpud osutasid ühes kindlas suunas," muigab Pille-Riin ja lisab, et hiljem kuulis ta, kuidas mehed ei saanudki siis enam tööd jätkata, sest tahtsid teada, mis toimub: "Et mis mõttes mingi tüdruk tuleb töökotta?"

Mingit alavääristust või viltu vaatamist meeste poolt ei olnud, vaid vastupidi – nad võtsid teda töökojas kui võrdset ning hüüdsid teda hellitavalt Bambiks, kuna tüdruk oli nii pisike, nii kiire ja nii rõõmus: "Nagu kitsetall!"

Üks paremaid näiteid sellest, et Pille-Riinu hinnati, on tüdruku enda sõnul see, kui ettevõte, kus ta praktikal oli, usaldas talle kõige uuema traktori, et sellele külge haakida uusim press, sügavkobesti või muu agregaat. "Lõpuks õpetasin mehi, kes olid töötanud vaid vana Vene pressiga, välja. Käisid küsimas, et kuidas ma seda tegin, kuidas panin ja mis kiirusel. Äge on, kui vanemad mehed tulevad nõu küsima, sest mul on uuemate aparaatidega rohkem kogemust," muigab Pille-Riin.

Ükskord läks tal traktorirehv katki. "Siis oli jõudu vaja, et see alt ära saada. Aga teisel korral juhtus sama paarimehel ja siis ma olin juba ekspert – õpetasin, kuidas vahetada."

Pille-Riinu sõnul on traktorid tema jaoks justkui armukesed – nad rahustavad teda ning neil on hing sees: "Naljakas mõelda küll, aga mina suhtlen nendega. Kui olen neile haiget teinud, august läbi sõitnud või midagi, siis teen pai ja palun vabandust või panen traktorisse lõhnakuused, et endal oleks parem olla ja traktor on samuti rahul. Näiteks üks traktor on selline, et kui tal on paha päev olnud, siis ta ei vaheta käike ja hakkab jaurama."

Ehkki Pille-Riin praeguseks veel kindlat tööd leidnud ei ole, on ta saanud enda sõnutsi uskumatult palju head tagasisidet: "Pakkumisi on tulnud päris palju, reaalselt 20 ja tuleb juurde. Hetkel valin kahe koha vahel. Kuskile kaugele ei taha minna, nii et kodust eemal peab olema."

Hea meelega läheks Pille-Riin sinna, kus praktikal käis, kuid neil oleks vaja silotegemise ajal paar nädalat abi ja et uus praktikant on ka minemas, siis püsivat tööd pole. "Ma nii sain vähemalt aru, aga meil jäi kokkulepe, et nad helistavad, kui midagi tuleb. Praegu uurin elu ja meeldib üks demomasinate näitamine. Ehk et päris huvitav oleks, kui väike tüdruk tutvustab uusi masinaid ja korraldab õppepäevi ja näitab, mismoodi üks või teine masin töötab. Selles ei ole tegelikult midagi rasket," räägib Pille-Riin.

Lisaks unistab ta sügisel Maaülikooli minekust – sooviga vaadata, mida põllumajandusmaastikul talle veel varuks on. Et Pille-Riin lõpetas kutsekooli nii, et 55 hindest vaid neli ainet olid neljad, peab ta enda võimalusi sisseastumisel headeks.

Üks unistus on tal veel – näha politseiniku reaktsiooni, kui ta peatab traktori, mille roolis istub pisikest kasvu neiu. "Meelega sõitsin Belarusiga läbi Rapla linna, mitte ei valinud kõrvalisi teid. Endal higi jooksis… Tol korral pidin pettuma, aga küll jõuab," usub Pille-Riin.

Ratsaspordis kuldmedal, parim noortaluperenaine

Ratsaspordiga aktiivselt tegeldes võitis Pille-Riin 2010. aastal Eesti meistrivõistlustel poniklassi koolisõidus hõbemedali ja kolmevõistluses kulla. 2011. aastal saavutas ta oma täku Onslowga Eesti meistrivõistlustel poniklassi koolisõidus pronksi ja kolmevõistluses kulla.

2012. aastal võitis Pille-Riin Säreveres Järvamaa kutsehariduskeskuses korraldatud noortalunike konkursil parima noortaluperenaise tiitli. Kokku oli võistlustel kümme ala ja Pille-Riin oli 29 osavõtja seas noorim.

2014. aastal tuli Pille-Riin Olustveres korraldatud künnivõistlustel noorte kündjate hulgas kuuendale kohale, mis on märkimisväärne, kui arvestada, et teistel osalejatel olid seljataga suured kogemused, Pille-Riinul aga aega asi selgeks saada vaid paari päeva jagu.

Sel aastal toimub künnivõistlus Kehtnas ning Pille-Riin loodab, et ehk õnnestub tal künnimeistriga kuskile kaasa minna, et tema kõrvalt ala korralikult selgeks õppida.

Peale selle tegeleb Pille-Riin veel tuletõrjespordiga MP-800 ning rakendispordiga. Viimase tarbeks tellis ta Poolast võistlemiseks vajalikud spetsiaalsed vankrid. Ta võistleb rahvusvahelisel tasandil, paljud võidud on toodud koju Lätist ja Leedust. Kodus on Pille-Riinul kaks hobust, keda ta teatud tasemeni treenib, seejärel maha müüb ja uued ostab, et needki välja koolitada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee