Eesti uudised

KAPO aastaraamat: Kremli propaganda levitamiseks loodi Balti riikidesse oma meediaprojekt (7)

Teele Talve, 14. aprill 2015 07:00
Kaitsepolitsei aastaraamatu tutvustamise pressikonverents, kus eile tehti kokkuvõte eelmise aasta olulisematest teemadest. Foto: TEET MALSROOS
Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu kinnitab, et alles nüüd saadakse Venemaa mõjutegevuse ohtlikkusest aru.

Kaitsepolitsei peadirektor rääkis eile kokkuvõtvalt olulisematest teemadest 2014. aastaraamatus: "Märksõna oli kindlasti Ukraina ja Venemaa tegevus Ukraina vastu," ütles Arnold Sinisalu ja tunnistas, et möödunud aasta oli kaitsepolitseile üpris keeruline. Üle ega mööda ei saa ka kaitsepolitseitöötaja Eston Kohveri röövist ja Venemaale viimisest.

Samal teemal

Sinisalu nentis, et igal aastal on kaitsepolitsei aastaraamatus kajastatud Venemaa mõjutustegevust, aga alles nüüd on selle ohtlikkusest ka aru saadud.

"Võib-olla on mõistlik öelda seda, et ei tohiks nüüd kalduda teise äärmusesse ja Venemaa mõjutustegevust näha millegi sellisena, mis kujutab kohe vältimatut ohtu Eesti julgeolekule." Tema meelest ülemäära karta pole vaja.

Venemaa huviks on ka siinsed äärmuslased. Kuid Eestis on parem- ja vasakäärmuslaste aktiivsus siiski viimastel aastatel kahanenud. Nende tegevus piirdus eelmisel aastal vaid mõne väiksema kontserdi või meeleavalduse korraldamisega. Ja kuigi äärmuslased jätkavad katseid poliitikasse tulla, sõltub nende edu pigem pettunud valijate protestihäälte saamisest, kuna oma ideedega nad veel valijate toetust saavutada suutnud pole.

Marginaalsed on Eestis kaitsepolitsei kinnitusel ka suur-vene šovinistid. Hoolimata sellest, et Ukraina sündmustega aktiveerus 2014. aasta kevadel Eestis mõni äärmusrühmituse Notšnoi Dozoriga seotud isik, kukkusid läbi nende katsed kaasata Venemaa tegevust Ukrainas toetavatesse aktsioonidesse siinset venekeelset kogukonda.

2104. aasta oktoobri lõpus avaldas poliitilise analüüsi keskus Moskvas analüüsi "Vene soft Power", millest ilmnes, et Venemaa pehme jõuna nähakse eelkõige Venemaa välispoliitilist propagandat. Analüüsis leitakse, et Venemaal on välispoliitilise propaganda ajamise instrumendid, kuid on ilmne vajadus neid täiustada, integreerida ja nende koosmõju tugevdada.

Selleks on vaja välisriikidele suunatud propagandakanaleid.

Üks selliseid näiteks on ka Rossija Segodnja rahastatava Baltnewsi meediabrändi loomine Balti riikides. Mullu oktoobris alustasid selle kaubamärgi all Eestis, Lätis ja Leedus tegevust venekeelsed portaalid baltnews.ee, baltnews.lt ja baltnews.lv. Kavas on arendada neis kanalites multimeediasisu ja lisada televisiooni ja raadio võimekust.

Veebilehe baltnews.ee tegevust korraldab Eestis Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsioo­ni­nõukogu liige ja propagandaportaali baltija.eu juht Aleksandr Kornilov.

Üks Baltnewsi projekti käivitajaid oli aktiivselt Venemaa naaberriikides mõjutegevuses osaleva Euraasia Majandus­ühendusese Instituudi pea­direktor Vladimir Lepehhin, kes 2014. aasta kevadel käis Eestis. Lepehhin kuulub Rossija Segodnja ja Aleksandr Zinovjevi Klubisse.

Selle Kremli propaganda ajutrusti kaasesimees on Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov.

Põhijoontes ei ole Venemaa mõjutegevuse Eesti vastu suunatud sõnumid kapo sõnul viimase aastaga muutunud. Ikka ja jälle levitatakse Kremli mahitusel süüdistusi venekeelse elanikkonna diskrimineerimises, natsismi soosimises, püütakse tekitada läbikukkunud perspektiivitu riigi kuvandit ja õõnestada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust.

Kaitsepolitsei kinnitab, et sõltumata Venemaa aastatepikkusest mõjutustegevusest Eestis ning räigetest valedest Venemaa kontrollitavas meedias, suudab enamik Eestis elavaid venekeelseid inimesi siiski hästi eristada vaenulikku propagandat Eesti tegelikust olustikust.

Probleemid moslemitega

Aastaraamat kõneleb ka terrorismist, mis teeb muret kogu Euroopas.

"Eesti, jah, õnneks on mingis mõttes nendest terrorirünnakutest eemal, kuid samas teame kahte Eestist Süüriasse võitlema läinud inimest. Nii ei saa öelda, et oleme terrorismist täiesti eemal," sõnas kapo pealik Arnold Sinisalu. "Meil on selles mõttes hästi läinud, et Eesti pinnal ei ole terrorirünnakuid toime pandud."

Aastaraamat nendib, et eelmisel aastal suurenes oluliselt moslemitest immigrantide arv. On olnud ka juhtumeid, kus Eestisse õppima saabunud välisüliõpilased on kadunud – ilmselt siirdunud Lääne-Euroopasse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee