Eesti uudised

Ministeerium on Eesti majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud (8)

Toimetas Kristin Aasma, 13. aprill 2015, 12:28
EratarbimineFoto: ARNO SAAR
Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu endiselt kaks protsenti ja 2016. aastal 2,8 protsenti. Peamiseks majanduse kasvuveduriks jääb tänavu sisenõudlus, eskpordi kasvu kiirenemist on oodata järgmisest aastast.

Aastaks 2017 oodatakse majanduskasvu kiirenemist 3,4 protsendini, edastas rahandusministeerium.

Samal teemal

Ministeerium on tänavuse ja tuleva aasta majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud, seda eelkõige Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemise tõttu. Järgnevate aastate (alates 2017) prognoosid ei ole võrreldes eelnevaga muutunud.

Keskmine palk kasvab prognoosi järgi tänavu 4,8 protsenti, seda on allapoole toodud seoses oodatust nõrgema tarbijahindade kasvuga.

Eeldusel, et välisnõudlus kosub, peaks järgmisest aastast alates nominaalpalga kasvutempo kiirenema, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv jääb 3 protsendi juurde aastas. Palgatulu osakaal lisandväärtuses on tõusnud suhteliselt kõrgele ning see peaks edaspidi natukene langema.

Tarbijahinnad on selle aasta esimesel poolel languses. 2015. aasta kokkuvõttes tõusevad tarbijahinnad 0,2 protsenti.

2016. aastal kiireneb inflatsioon 2,2 protsendini peamiselt välistegurite tõttu, sest naftafutuurid on tõusutrendil ning ka toiduainete hinnad pöörduvad suureneva nõudluse mõjul tõusule.

Eratarbimise kasvu hoiavad sel aastal kõrgel mitmed tegurid: tõusevad nii keskmine palk kui ka hõivatute arv ning netopalga tõusule annab tõuke ka tööjõu maksukoormuse langetamine. Kaasa aitab ka inflatsiooni puudumine - tarbimiskorvi maksumus aasta esimesel poolel ei suurene.

2015. aastal oodatav 4,8protsendine eratarbimise reaalkasv taandub inflatsiooni kasvades 2016. aastal 2,8 protsendini. Edaspidi võib eratarbimise kasvutempo veelgi langeda hinnatõusu kiirenemise ja töötajate arvu vähenemise tõttu.

Investeeringute kasv jääb 2015. aastal ilmselt veel tagasihoidlikuks (2,7 protsenti), kuid peaks väliskonjunktuuri paranedes edaspidi tõusma 4–5 protsendi juurde.

Valitsussektori reservid moodustasid 2014. aasta lõpus 10,4 protsenti SKPst. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid nii keskvalitsuse, sotsiaalkindlustusfondide kui ka kohalike omavalitsuste reservid. Valitsussektori võlakoormus kasvas 2014. aastal 10,6 protsendini SKPst. Järgnevatel aastatel võlakoormus väheneb ja jõuab 2018. aastaks 8,2 protsendini SKPst.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee