Maailm

Gruusia peab ajujahti Saakašvilile (18)

Allan Espenberg, 11. aprill 2015 08:00
UUES AMETIS: Gruusia ekspresident Mihheil Saakašvili näitab tõendit, mis kinnitab, et ta on alates veebruarist Ukraina presidendi Petro Porošenko nõunik.Foto: Reuters/Scanpix
Ligi kümme aastat Gruusia president olnud Mihheil Saakašvili on kodumaal kuulutatud ohtlikuks kurjategijaks, keda tahetakse näha käeraudades ja vangikongis. Samal ajal on 47aastane endine riigipea leidnud uue väljakutse Ukrainas.

Mihheil Saakašvili pole Gruusiat unustanud. Nii on ta mitu korda teatanud, et plaanib Gruusias taas võimule tõusta.

Samal teemal

Saakašvili lahkus pärast Giorgi Margvelašvili võitu presidendivalimistel 2013. aasta lõpus Gruusiast. Sellest ajast alates on ta elanud mitmel pool välismaal (USAs, Hollandis), kuid nüüd on alalisemalt end sisse seadnud Ukrainas, kus ta leidis sobiva töökoha. Samal ajal pole Gruusias aega tuulde lastud ja Saakašvili tegevus presidendi­ametis võetakse üksipulgi läbi ja otsitakse juhtumeid, millega ta vahele võtta. Kõige selle nimel loodi tänavu märtsis Gruusia peaprokuratuuri juurde koguni spetsiaalne Saakašvili kuritegude uurimise osakond.

Gruusia uue juhtkonna üks peaeesmärke on Saakašvilit võimalikult palju alandada ja kõige tipuks veel pikaks ajaks ka kinnimajja toimetada (praegu räägitakse võimalusest saata Saakašvili 8–14 aastaks vangi). Alles pärast seda rahunetakse Gruusia kõrgemas juhtkonnas arvatavasti mõnevõrra maha.

Eelmise aasta suvel esitas Gruusia prokuratuur Saakašvilile kriminaalsüüdistuse ametiseisundi kuritarvitamises ja volituste ületamises ning üle viie miljoni dollari raiskamises. Hiljem on lisandunud veel teisigi süütegusid. Seejuures kinnitasid Gruusia peaprokuratuuri palgatud väliseksperdid Saakašvilile esitatud süüdistuste õiguspärasust.

Viimastel aastatel on Saakašvilile esitatud tosin süüdistust ja kahtlustust kindlal eesmärgil. Nimelt loodetakse asjaolule, et kui mõni neist peakski mingil põhjusel ära langema, siis mõne teise alusel saab ekspresidendi ikkagi kohtus süüdi mõista. Kohut pole aga mõtet korraldada enne, kui Saakašvili on taas Gruusia pinnal.

Kuid kui palju on Saakašvili oma ametiseisundit reaalselt kuritarvitanud või kui suures ulatuses raha tegelikult raisanud, see vajab alles selgitamist. Seetõttu pole ka kindlalt teada, kui paljud talle esitatud kahtlustustest võivad muutuda süüdistusteks. Samas on Gruusia nüüdne juhtkond veendunud Saakašvili süü­tegudes, mistõttu kriminaaljuurdluse algatamine tema suhtes ei tulnud üllatusena.

Saakašvili on kommenteerinud endavastast klaperjahti nii: "Keegi pole avastanud minu "varastatud" miljardeid, sest ma pole kunagi omastanud ühtki senti, vastupidi – hoopis suurendasin Gruusia eelarvet 11 korda. Pole suudetud tõestada ühtki konkreetset kuritegu, sest ma pole sooritanud ühtki, vastupidi – viisin kuritegevuse taseme peaaegu nulli. Seetõttu on mulle esitatud puhtakujuline poliitiline süüdistus."

Ta seostas toimuvat "apla krokodilli" Venemaaga, kuna pärast seda, kui Venemaa ei suutnud 2008. aastal Thbilisit vallutada, olid Putin ja Medvedev avalikult teatanud, et neile on lohutuseks seegi, kui Gruusia mõistab Saakašvili hukka.

Saakašvili lubab tagasi tulla

Alates jaanuarist on Saakašvili teinud jõulisemaid avaldusi selle kohta, et ta kavatseb naasta Gruusiasse, kus ta pole nüüdseks juba poolteist aastat käinud. "Geopoliitiline olukord muutub ja meie sõprade positsioonid tugevnevad, see soosib minu naasmist Gruusiasse," teatas ta 12. jaanuaril televisiooni otsesaates.

Sel eesmärgil korraldas Saakašvili juhitav partei Ühinenud Rahvuslik Liikumine 21. märtsil Thbilisis võimsa meeleavalduse, kus nõuti valitsuse tagasiastumist. Ühtlasi nõuti päitsete pähepanemist ekspeaministrist oligarhile Bidzina Ivanišvilile, kes juhib kulisside tagant tegelikult riiki.

Miitingulistele esines videoläkitusega ka Saakašvili. "Üsna pea vabastame Gruusia käed rüpes istuvatest tumedatest jõududest ja juhime Gruusia tagasi helgele arenguteele," lubas ekspresident.

Saakašvili on täpsustanud, et tuleb Gruusias taas võimule valimiste teel, mitte riigipöörde abil, milles teda oli hakatud süüdistama. See pidavat juhtuma juba pärast 2016. aasta sügisesi parlamendivalimisi. Saakašvili eesmärk on võimule saades lõpetada venemeelne poliitiline kurss ja vabastada riik putinismist.

"Mihheil Saakašvili võimalus naasta Gruusiasse on tõepoolest suur. Kuid ainult käeraudades," on selle peale öelnud tema vastased.

Üks valitsuspartei parlamendiliige aga märkis, et kui Saakašvili peakski Gruusiasse naasma, siis lõpeb see tema füüsilise likvideerimisega.

Tagastas paki riietega

Mullu augustis tegi ekspresident iroonilise lükke, kui tema sugulased saatsid kulleriga Gruusia valitsusele paki riietega (pintsakud, mantel), mida Saakašvili oli oma ametiajal kandnud.

Nädal varem oli prokuratuur süüdistanud ekspresidenti muude pattude hulgas ka paljude rõivaesemete ostmises riigiraha eest. Riietusesemetena loeti üles seitse pintsakut, kašmiirmantel, kaks ülikonda. Saakašvili kinnitas, et ostis tõepoolest riigiraha eest pintsakuid, kuna tal polnud võimalik omandada neid isiklike säästude eest. Pealegi olid korralikud ja kallid riided vajalikud Gruusiast hea maine kujundamiseks maailmas.

Mullu juulis saadeti Mihheil Saakašvilile kutse tulla tunnistajana küsitlemiseks peaprokuratuuri, kuid kuna ekspresident ignoreeris seda, siis algatati kohe tema suhtes kriminaaljuurdlus. Peale ekspresidendi on Gruusia uutel võimudel hambus paljud teisedki endised tipp-poliitikud, sealhulgas sise- ja peaminister Ivane Merabišvili, pea­prokurör ja justiitsminister Zurab Adeišvili, kaitseminister Davith Kezerašvili, Thbilisi linnapea Giorgi Ugulava ja teised. Mõni neist on juba vangikongi topitud, mõnda otsib Interpol.

Augustis arreteeris Thbilisi linnakohus ekspresidendi tagaselja ja Saakašvili kuulutati riigisiseselt tagaotsitavaks.

Järgmisel kuul arestiti Mihheil Saakašvili, tema abikaasa ja teiste sugulaste vara, sealhulgas maja, korterid, autod, maavaldused, ekspresidendi pangakontod.

Detsembris tühistati Saakašvili presidendipass, mis seaduse järgi oleks pidanud kehtima tema surmani. Tänavu saatis Gruusia mitu ametlikku palvet Ukrainale Saakašvili väljaandmiseks, kuid ukrainlased lükkasid need tagasi, kahtlustades, et see võib olla poliitiline tagakiusamine.

Tosin süüdistust ja kahtlustust

Mida siis Mihheil Saakašvilile konkreetselt ette heidetakse ning mille eest soovitakse teda trellide taga näha? Tuleb silmas pidada, et kõik alltoodud juhtumid pole ametlikud süüdistused, vaid mõni neist on alles uurimisstaadiumis.

1. Opositsiooni miitingu laialikihutamine 7. novembril 2007. aastal Thbilisis. Prokuratuuri teatel töötati Saakašvili juhtimisel välja plaan protestijate psühholoogiliseks ja füüsiliseks survestamiseks, miitingu vägivaldseks laialiajamiseks ja opositsionääride vahistamiseks.

2. Võõra vara omastamine. Saakašvili olevat seadusvastaselt võtnud endale Thbilisi Mthatsminda lõbustuspargi ja Rusthavi metallurgiatehase, mis olid kuulunud 2008. aastal surnud ärimehele Badri Patarkatsišvilile.

3. Terror telekompanii Imedi vastu 7. novembril 2007. aastal. Opositsiooni väljaastumiste käigus, kus nõuti Saakašvili tagasiastumist, suleti Imedi TV, mille asutaja oli Badri Patarkatsišvili ja mis oli massirahutuste ajal opositsiooni hääletoru.

4. Põhjendamatu armuandmine Sandro Girgvliani tapjatele. Jaanuaris 2006 tapetud 28aastase pangatöötaja Sandro Girgvliani mõrvas tunnistasid end süüdi siseministeeriumi neli kõrgastme töötajat, kes mõisteti 7-8 aastaks vangi. See kohtuprotsess oli Gruusia nüüdisajaloo üks märgilisemaid ja kutsus riigis esile poliitilise kriisi, mille käigus nõuti siseministri Ivane Merabišvili tagandamist. President Saakašvili jättis aga ministri ametisse ja laskis kaks aastat hiljem ka mõrvarid vabadusse.

5. Muhrovani tankiväeosas puhkenud mässu ühe juhi Giorgi Krialašvili tapmise korraldamine. Kui Gruusias teatati sõjaväelise riigipöörde plaani paljastamisest, kuulutas Muhrovani tankipataljon 5. mail 2009. aastal välja allumatuse võimudele. Läbirääkimised mässajatega kestsid üle nelja tunni ja mässu mahasurumiseks saadeti kohale ka rasketehnikat, kuid mässajad andsid ise alla. Kaks nädalat hiljem Krialašvili tapeti.

6. Endise peaministri Zurab Žvania surma asjaolude võltsimine. 2005. aastal hukkunud poliitiku ametliku surmapõhjusena on nimetatud vingu­gaasi­mürgisust, kuid hiljem on tulnud avalikuks uued asitõendid, mis seavad algversiooni kahtluse alla. Žvania surma on ekspeaminister Bidzina Ivanišvili nimetanud mõrvaks.

7. Katse viia kunstlikult pankrotti miljardäri Bidzina Ivanišvili pank Cartu. 2011. aastal teravnesid Saakaš­vili suhted ärimehe, opositsioonitegelase ja hilisema peaministri Bidzina Ivanišvili vahel, mille põhjuseks oli Ivanišvili teade moodustada opositsioonipartei ja kandideerida valimistel. Seepeale jättis Saakašvili ärimehe ilma Gruusia kodakondsusest, et ta ei saaks kandideerida, ja talle mõisteti valijate äraostmise eest suur trahv.

8. Eelarveraha raiskamine. 2013. aastal süüdistas parlamendisaadik Irine Imerliš­vili Saakašvilit miljonite dollarite ebasihipärases kasutamises. Kogutud info põhjal oli president kulutanud riigiraha meelelahutusele, oma hobidele, iluravile ja -lõikustele, dieetidele, ostnud USA näitlejatari Meredith Ostromi alastikehamaale, lubanud oma lähikondsetel käia kallitel välisreisidel, kinkinud sõpradele, sugulastele, külalistele ehteid, riideesemeid ja muid asju, tasunud hotelliarveid, üürinud jahtlaeva Itaalias jne. "Häbiväärne, et president, kes kaotas sõja ja jäi ilma maa-aladest, raiskab riigiraha huulte paisutamiseks ja naha venitamiseks," ütles parlamendiliige Davith Saganelidze.

2014. aastal täpsustati, et Saakašvili olevat tuulde lasknud üle viie miljoni dollari.

9. Riigivara mahaparseldamine. Presidendina kinkis Saakašvili ärimehele Kahha Bendukhidzele maaülikooli vara kümneprotsendilise turuväärtuse eest. Saakašvili oli andnud riigivara ka oma onule Themur Alasaniale.

10. Parlamendisaadiku Valeri Gelašvili peksu korraldamine. Ühe versiooni kohaselt olevat Saakašvili andnud korralduse õiendada arved Gelašviliga, kes oli meedias avaldanud presidenti kritiseeriva intervjuu. Automaatidega relvastatud mehed pidasid Gelaš­vili auto kinni, saadikut peksti püssipäradega ja autost varastati dokumendid.

11. Gaasivargus. Jaanuaris 2014 avastati presi­dendi­paleest, mille Saakašvili oli lasknud aastatel 2004—2009 umbes 200 miljoni dollari eest ehitada, maa-alune salajane torujuhe, mille kaudu olevat lossi varustatud ebaseaduslikult maagaasiga. Juhe olevat paigaldatud nii, et see ei läbinud arvestit, mistõttu oletatakse, et palee asukad kasutasid mitu aastat varastatud gaasi.

12. Osseetide genotsiid. Prokuratuuril olevat andmeid, et Saakašvili olevat plaaninud osseetide hävitamist Lõuna-Osseetias.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee