Maailm

AJAKIRJANIK ROTH: FSB õhkis viis aastat tagasi Poola presidendilennukis pommi

Poola presidendi tappis Vene luure? (34)

Aadu Hiietamm, 10. aprill 2015, 07:00
KATASTROOFIPAIGAS: Venemaa tollane peaminister Vladimir Putin (paremal) ja eriolukordade minister Sergei Šoigu 10. aprillil 2010 Poola presidendilennuki purunemiskohas Smolenski lähedal.Foto: ITAR-TASS/Scanpix
Poola mälestab täna viie aasta taguse Smolenski lennukatastroofi ohvreid. Ametliku versiooni järgi purunes Poola presidendilennuk TU-154M piloodi vea tõttu ebaõnnestunud maandumisel. Hukkusid kõik lennukis olnud 96 inimest, nende seas Poola president Lech Kaczynski koos abikaasaga ja veel hulk riigi tipptegelasi.

Värske avaliku arvamuse uuringu tulemuste põhjal ei välista 31% poolakatest võimalust, et lennukatastroofi põhjustas atentaat president Lech Kaczynskile, vahendab ajaleht Gazeta Wyborcza. See on neli protsenti enam kui mullu detsembris. Atentaadiversiooni ei usu 51% poolakatest.

Samal teemal

Ka Saksa uuriv ajakirjanik Jürgen Roth (69) ei usu ametlikku versiooni, mille järgi Poola presidendilennuk TU-154M purunes 10. aprillil 2010 piloodi juhtimisvigade tõttu.

Vene uurimisraporti järgi riskis Poola presidendilennuki piloot Arkadiusz Protasiuk põhjendamatult, kui otsustas lennuki sobimatutes ilmaoludes Smolenski lähedal Severnõi lennuväljal maandada. Vene uurijate arvates otsustas ta riskida, sest ei tahtnud president Lech Kaczynskit pahandada.

Selle versiooni tõestuseks avalikustati mõne päeva eest osa kokpitis toimunud vestluste salvestistest. Need kinnitavad, et maandumise ajal oli kokpitis Poola õhujõudude ülemjuhataja kindral Andrzej Blasik, kes nõudis, et piloot läheks maandumisele.

Poola prokuratuur otsustas jätkata katastroofi asjaolude uurimist ning soovib üle kuulata kaks Severnõi lennuvälja lennujuhti, kes suhtlesid presidendilennuki pilootidega. Neid peetakse lennukatastroofis kaasvastutajateks.

Lõhkelaengud lennukis?

Uut soola riputas veel paranemata hingehaavadele Saksa uuriva ajakirjaniku Jürgen Rothi värske raamat "Verschlussakte S: Smolensk, MH17 ja Putini sõda Ukrainas".

Selles väidetakse viitega Saksa luureteenistuse BND ühe töötaja salajasele aruandele oma ülemustele.

Mullu märtsis koostatud kolmeleheküljelises dokumendis seisab, et Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ohvitser paigutas presidendilennukisse mitu kaugjuhtimisega lõhkelaengut. Teda abistasid Varssavi lennuvälja töötajad.

Rothi sõnul täit kindlust aruande usaldusväärsuse osas ei ole, kuid selle on koostanud talle hästi tuttav BND töötaja, kellel on head sidemed nii Poola kui ka Venemaa valitsusringkondades.

Eeldatava kuriteo motiiv on Rothi arvates selgemast selgem: Lech Kaczynski oli Kremli ja Putini veendunud vastane ega soovinud sõlmida mitmemiljardilist tehingut Gazpromiga. Pärast Lech Kaczynski surma sai see leping allkirjad.

Hoiatas Venemaa eest

Tasub teada sedagi, et 2008. aasta augustis pidas Lech Kaczynski kõne, milles ta rõhutas: "Kui Vene agressiooni Gruusiasse ei peatata, siis levib see edasi Ukrainasse, Balti riikidesse ja võimalik, et Poolassegi."

Tema kaksikvenna Jaroslaw Kaczynski mõttekaaslased usuvad, et president tapeti just sellepärast, et ta julges arvustada Venemaa agressiivset välispoliitikat.

Jaroslaw Kaczynski on kogu aeg toetanud pommiversiooni, kuigi ametlik uurimiskomisjon on plahvatuse toimumise välistanud.

Viie aasta taguses lennukatastroofis hukkunute omaksed nõudsid kolmapäeval Poola seimis antud pressikonverentsil sõltumatutest ekspertidest koosneva rahvusvahelise komisjoni moodustamist.

Huvitaval kombel on Venemaa seni keeldunud lennukirususid Poolale tagastamast.

Vladimir Putini vari lennukatastroofi kohal

"Lech Kaczynski suundus delegatsiooni eesotsas Katõni, et osaleda Stalini käsul Teises maailmasõjas hävitatud 20 000 poolaka mälestustseremoonial. Kuid lennuk ei jõudnud sihtkohta, vaid purunes maandumiskatsel. Sellel päeval oli lennuväljal tihe udu, kuid piloot otsustas ikkagi lennuki maandada. Mõni aga näeb muudki udust – jutt on kahe riigi suhetest. Mitte kellelegi ei olnud saladus, et Lech Kaczynski ja Vladimir Putini suhted olid halvad. Venelased ei andnud maandumisluba, teades, et Poola president sunnib pilooti maanduma ega luba lennuki maandumist teises kohas," kirjutas 12 päeva pärast 10. aprillil 2010 juhtunud katastroofi Stratfori juht viitega Sergei Tretjakovile.

"Ta (Sergei Tretjakov) oletab, et tegu oli teadliku tegevusega. Venelastel on olemas analoogsed plaanid teiste välismaa liidrite kõrvaldamiseks, kui Putin ja FSB seda soovivad," seisab Stratfori juhi elektronkirjas.

Sergei Tretjakov, kellele Stratfori juht viitas, suri Floridas 53aastaselt saladuslikel asjaoludel vähem kui kaks kuud hiljem – 13. juunil 2010. 1995.–2000. aastani töötas ta Vene diplomaadina New Yorgis, kuid tegelikult juhtis ta seal Vene välisluureteenistuse (SVR) polkovnikuna luuretegevust ja läks siis ootamatult USA poolele üle.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee