Eesti uudised

Kivastiku sõnul peaks raamat olema nagu 4D 

Kristjan Roos, 9. aprill 2015, 17:13
Kuigi Mart Kivastik sai hiljuti Friedebert Tuglase novelliauhinna, hindab kirjanik ise hoopis tollest ajast Peet Vallaku loomingut. Foto: ALDO LUUD
Kirjanik Mart Kivastiku novelle lugedes on tunne, nagu vaataks hoopis mõnd lühifilmi.

Autor ise ütleb, et see ei ole juhuslik, vaid taotluslik. Veel enam, üks õige raamat peaks tema meelest loomagi ruumilise mulje.

Märtsi lõpus esitles vabakutseline kirjanik Kivastik oma novellikogu „Autoportree naise ja hobusega”. Teose ehk intrigeerivaim lugu viib Cannes’i ja räägib filmiinimestest. Kuna Kivastik on filmindusega kokku puutunud – ta oli mängufilmi “Üks mu sõber” režissöör –, pole mingi ime, et paratamatult tuleb novelli „Angeliki” lugedes eestlasest peategelast ette kujutades just Kivastik ise silme ette.

 

Mart, tundub, et „Angelikis” olete kirjeldanud Cannes’is toimuvaid filmimaailma telgitaguseid nii, nagu need võisidki aset leida. Kui oluline teile kui kirjanikule on, et kirjutatu tunduks lugejale tõepärane?

See ongi kõige olulisem. Kui raamat ei ole tõepärane, siis ta pole mingi raamat. Ideaalne oleks siis, kui lugedes saab asju näha ja tunda ja katsuda. Kui saab loo sees elada. Siis ongi õige. Raamat peab olema nagu 4D. Selleks on minu arust võimeline William Faulkner. See on suurim kunst...

 

Kui palju meeldib teile ennast oma lugudesse sisse kirjutada?

Ma olen seal kogu aeg sees. Ja mu sõbrad ja tuttavad ja koerad ja hobused. Ainult et nad ei ole seal päris enda kujul. Nad on moonutatud. Tegelikult sa oled see, mis sa kirjutad. Või siis üritad end hoopis varjata, aga ikka oled sees.

 

Kuidas juhtus nii, et raamatu novellide tegelased on norgus tüübid? On sellistest tegelastest kirjutamine huvitavam, kui näiteks kirjutada enesekindlatest võitjatest?

Ju ma olen ise norgus tüüp, kust ma selle muidu võtan. Aga sellest saab aru alles hiljem. Kirjutades on aeg-ajalt päris lõbus. Muidugi päris kurb ka.

 

Novell “Õnn tuleb magades” pälvis Friedebert Tuglase auhinna. Kas Tuglas ise on olnud teile kirjanikuna eeskujuks? Ja kes kirjanikest on teid enim mõjutanud?

Tuglas pole mulle mingi eeskuju. Tuglas on kunstnikerdaja, minu meelest ilutseja, mitte päris. Minu jaoks ei ole see huvitav. Mulle meeldib tolleaegsetest Peet Vallak. Vallak on päriskirjanik. Aga kuna Tuglas oli oluline asjapulk, Loomingu toimetaja jne, siis on ta kirjandusloos märksa suuremal postamendil kui Vallak, aga elu on juba nii. Asjapulgad ruulivad. Minu Tuglase auhind kuulub siiski Vallakule. Eeskujud võiksid olla Faulkner ja Dumas näiteks. Kui ma vaid küüniks...

-----------------------------------

Mart Kivastik

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee