Rahvusarhiivi uue peahoone projekt on valminud arhitektuuribüroode Asum Arhitektid, Arhitekt11 ja Vaikla Stuudio koostöös. Ehitustööde tellija on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, töid teeb YIT Ehitus. Foto: Rahvusarhiiv
Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee 9. aprill 2015 16:57
Eesti rahva muuseumi uus peahoone peaks avatama 1. oktoobril 2016, aga sama aasta kevadel peaks valmis saama ka rahvusarhiivi Nooruse tänavale rajatav uus peahoone.

Arvatavasti ei leidu ühtegi ajalootudengit, kes vähemalt korra poleks sattunud Liivi 4 asuvasse ajalooarhiivi hoonesse. Sel 1904. aastal tudengite ühiselamuks ehitatud majal on väärikas ja põnev ajalugu. Küllap tekitab seal veedetud arvukate uurimistundide meenutamine nii mõneski ajaloolases või sugupuu uurijas nostalgiat.

Paraku ei vasta selle hoone hoidlates säilitusnõuded tänapäeva tingimustele. Nii tegutsebki ajalooarhiiv Liivi tänaval niikaua, kuni uus peahoone on valminud. Kolimise järel Liivi tänava hoone rahvusarhiivi käsutusse ei jää. Mis hoonest edasi saab ning kuidas riik seda kasutada otsustab, ei ole veel teada. Ajaloolastel pole aga mingit põhjust kurvastada, sest tänu rahvusarhiivi uue peahoone valmimisele kolib eestlaste kirjaliku mälu vanem osa, mis ulatub 13. sajandist 20. sajandi algusse, tänapäeva arhiivinõuetele vastavatesse hoidlatesse.

„Uue peahoone ehitamine on vajalik nii olemasolevate säilikute säilimistingimuste parandamiseks kui ka hoidlapinna suurendamiseks – nii kasvab rahvusarhiivi võimekus vastu võtta tänapäeva ametiasutuste dokumente. Samuti on seal paremad võimalused uurijatele,” selgitab rahvusarhiivi turundusjuht Liisi Taimre. Noora nime kandma hakkav hoone valmib järgmise aasta kevadel ja avatakse 2017. aasta alguses külastajatele.

Taimre selgitab, et üldjoontes tähendab uus hoone tänapäevaseid kasutustingimusi, kus lisaks tavatöökohtadele on loodud rühmatöö võimalused ja individuaalkabiinid. Õppeklass võimaldab koos koolidega süsteemselt läbi viia arhiivitunde eeskätt ajalooõpetuse rikastamiseks.

„Praegu külastatakse ajalooarhiivi aastas keskmiselt 5000 korda. Kuna arhivaalide ümberpaigutamisega rahvusarhiivi teistest üksustest kogude arv Tartus kasvab praegusega võrreldes umbes 50 protsenti, siis samas suurusjärgus võiks suureneda ka külastuste arv,” selgitab Taimre.

Kolmapäeval toimub uue peahoone nurgakivi tseremoonia. Rahvusarhiiv otsustas aga tavapäraste ajalehtede asemel panna nurgakivisse ühisloomena tekkinud dokumendi. Nii oodatakse kõikide inimeste soove tuleviku Eesti inimesele aastasse 2115. Huvilised võivad teisipäevani teha Twitterisse teemakohase postituse märksõnaga ‪#‎arhiiv2115‬. Samuti võib oma mõtted edastada aadressile rahvusarhiiv@ra.ee või teha seda rahvusarhiivi Tartu ja Tallinna uurimissaalides. Kõik soovid koondatakse nurgakivi tseremoonial üheks dokumendiks, see trükitakse kohapeal välja ja müüritakse arhiivi nurgakivisse.

Ühisloomena tekkinud dokumendi loomiseks andis arhiivi töötajatele inspiratsiooni kaasaegse arhiivinduse suundumus kasutada arhiivimaterjali kirjeldamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks avalikkuse abi. Üha suuremat populaarsust koguvad algatused, kus vabatahtlikud aitavad tuvastada fotodel olevaid inimesi ja paiku.

Nädala alguseks olid esimesed soovid juba kohal. Nii soovis näiteks Erki, et loodetavasti on Nooruse 3 hoone omandanud 100 aastaga samasuguse ajaloolise hõngu kui endine Liivi 4 arhiivihoone ning filmimehed tahavad võtta seal üles kaadreid oma dokumentaalfilmide jaoks Eesti ajaloost.

------------------------------------

Palju virtuaalkülastusi

Arhiivihoonetes tavaliselt suuri inimmasse ei näe, aga rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal on kujunenud väga menukaks. Seda külastatakse praegu aastas umbes 1,5 miljon korda. „Populaarsemad on jätkuvalt perekonnaloo ja kohaajaloo allikad. Aga kuna digiteeritud allikate valik üha mitmekesistub, leidub veebis põnevat ja kasulikku väga erinevate huvidega uurijatele,” märgib rahvusarhiivi turundusjuht Liisi Taimre.