Eesti uudised

Masskoondamine tõi kaasa pikaajalise stressi (29)

Arvo Uustalu, 9. aprill 2015, 07:00
OSAKOORMUSEGA: Karmo Kurvitsa sõnul ei saa kõik konkursi läbinud õpetajad tööle täiskoormusega.Foto: Margus Ansu
112st Võrus koondatud pedagoogist on 88 tööd saanud, neist mitu osakoormusega.

"Ma ei arva, et osakoormusega töötamine on õnn," leiab Võru koolijuht, kes nagu paljud linna õpetajadki on suve hakul sunnitud tööst loobuma.

Rahulolematuid ka tööle saanute seas

Viimaseid kuid tööl oleva Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld tõdeb, et õpetajate hirm oli küll suurem, kui lõppkokkuvõttes tööle saanute arv seda ehk eeldanuks, kuid pedagoogide ebakindlus tekitas kindlasti stressi, mis ei kao ühe päevaga. "Enamik sai tööd, kuid paljud osalise tööajaga. Tunde juurde võtta ei ole ka Võru lähikonna koolidest. Ehk siis kurbade inimeste arv on oluliselt suurem, kui statistika järgi arvata võib. Mina nende hulgas," räägib koolijuht.

Peatselt direktorikohast loobuma pidav Martinfeld saab tuleval õppeaastal riigigümnaasiumis anda veel kuus matemaatikatundi nädalas ja on siis koolitööst täiesti prii. "Olen siiani puhta gümnaasiumi pooldaja, aga mitte masskoondamise poolt. Koondamine tekitas õpetajates pingeid ja eks muretsemine mõjutab inimest. Seda on ka koolis näha ja seda on ka õpetajad tunnistanud. Koondamisest pikalt etteteatamine oli pigem halb, sest see pani pikaajalise stressi alla. Õpilaste arvu vähenemine ja õpetajate koondamine on paratamatus, kuid sellist masskoondamist ma ei poolda. Ei arva, et tekkinud segadus midagi head kaasa tõi."

Direktriss nendib, et on pedagooge, kes vanuse tõttu kandideerimisest loobusid, kuid kes muidu koolis edasi töötanuks.

"Mõni kindlasti solvus. On aga ka nooremaid kandideerimisest loobujaid, kes ütlesid, et olgu siis nõnda. Igapäevane asi on, et hommikul mõtled koondamistele ja päeval sellele, et seda asja teed koolis ilmselt viimast korda. Ühel õppeaastal on mul veel kuus tundi, siis on kõik. Neid õpetajaid on veel palju, kes täiskoormusega töötada ei saa. Ma ei arva, et nad on õnnelikud õpetajad," räägib ta.

Martinfeldi sõnul on see iseenesest tore, et kuulutame välja konkursi ja võtame tööle kõige paremad, kuid inimesed ja nende töörahu on ka midagi väärt. "Nende inimeste, kes on siin koolides töötanud aastakümneid."

Kõikide õpetajate võrdne kohtlemine

Ühe edukalt konkursi läbinud Võru pedagoogi sõnul oli hirm töötuks jäämise ees suur. "Õpetajaid koondatakse ju igal pool. Koolis andsin endast parima, aga selge on, et õpetaja stress mõjub mitte ainult õpetajale."

Ka Jõgeval otsustati kaks aastat tagasi minna sama teed ning kõik õpetajad koondati enne avalikku konkurssi. Jõgeva abilinnapea Raivo Meitus ütleb õpetajate jaoks närvesöövale ajale tagasi vaadates, et tehtud otsus oli õige. "Koondamisest ja eesootavast konkursist anti varakult teada. Inimestega käituti ausalt. Koolijuhtide personalivalikusse linn sekkuda ei saa, aga kindlasti ei jäetud kedagi kõrvale seetõttu, et pensionini on aasta või kaks. See on normaalne, kui tekib kaks uut asutust, siis saab direktor meeskonna valida. Hirm on alati suurem kui eesootav. Suveks oli kõigil teada, kas ta konkursi läbis või mitte. Neil, kes loodavates koolides kohta ei saanud, oli aega tööd otsida. Neist ei saanud kohe tööd vaid mõned, kuid kõik nad leidsid õpetajatöö pisut hiljem Palamuse ja Jõgeva vallas ning Tartus," ütleb ta.

Võru abilinnapea Sixten Silla sõnul otsustati töötajate lauskoondamise kasuks, et tagada kõikide õpetajate võrdne kohtlemine. "Alternatiiviks oli vaid ühe kooli õpetajate koondamine, teise kooli õpetajad oleksid jätkanud endises koosseisus. Ka soovisime uutesse koolidesse komplekteerida konkursi alusel võimalikult tugeva õpetajaskonna."

Sild lisab, et lauskoondamine on õpetajatele majanduslikult kõige soodsam variant. Koondatud ja tööle võetud õpetajate statistika saadi kokku esmaspäeva pärastlõunaks. Arvestatud on selles pedagoogilise personaliga. Sügisel avatavate koolide majanduspersonali värbamine on käimas või alles ees. Abilinnapea sõnul töötab praegu Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis ja Võru I põhikoolis pedagoogilistes ametites 112 inimest, kellest 96 kandideeris tööle uutesse koolidesse. Loodavasse Võru gümnaasiumi ja Võru Kreutzwaldi kooli ei kandideerinud 16 praegust pedagoogi, tööle sai 88 koondatut. Töökohta ei saanud kaheksa kandideerinud inimest.

"Ametikohti on uutes koolides kokku 103,95. Inimeste arv, kes lõpuks koolides tööd saavad, erineb kindlasti sellest numbrist, sest osa inimesi hakkab tööle osalise koormusega, osa kahel eri ametikohal jne," selgitab Sild.

Sügisel avatava Võru riigigümnaasiumi direktori Karmo Kurvitsa sõnul on ka neid õpetajaid, kes kursuste ja klassikomplektide arvust lähtuvalt asuvad tööle osalise tööajaga. Kooli kandideeris tööle 181 inimest, neist pedagoogilisele tööle 105, õppejuhiks soovis 9 inimest. "Enim kandideeriti kehalise kasvatuse õpetaja ametikohale. Kõikide õppeainete õpetaja ametikohtadele kandideeris mitu inimest, välja arvatud füüsikaõpetaja ametikohale," sõnab ta.

Kurvitsa sõnul jäi füüsikaõpetaja koht täitmata, kuigi üks kandidaat oli. Konkurss kuulutati uuesti välja ka õpilasnõustaja ametikoha täitmiseks. Kandideerijate elukoha statistikat koolijuht teinud pole, kuid tema sõnul oli kandideerijate hulgas ka neid, kes töötavad näiteks Põlvas ja Võrus ning osa neist osutus ka valituks. Kurvits kinnitab, et ealist diskrimineerimist ei olnud ning valituks osutus ka pensionieale lähenevaid kandidaate ja ka pensioniealisi. Võru põhikooli direktoriks valitud Kaider Vardja ütleb, et peatselt avatavas koolis on 91 ametikohta. Pedagoogilisi ametikohti on 69,45, õpetajate kõrval ka tugispetsialistid. Lisaks kaks õppejuhti, kes valiti juba varasema konkursi käigus.

"Tööpakkumine kas osalise või täiskoormusega töötamiseks on tehtud 77 inimesele. Osa inimesi kandideeris osalise töökoormusega ametikohtadele."

Kokku soovis Võru põhikoolis tööd saada 145 inimest, kes esitasid avalduse 192 ametikohale kandideerimiseks. Suurim konkurss oli 0,65-le saksa keele õpetaja kohale, millele kandideeris viis inimest. Kehalise kasvatuse 4,4-le ametikohale kandideeris 13 inimest ja inglise keele õpetaja kaheksale ametikohale 17 inimest. Juhiabi ühele ametikohale kandideeris üheksa inimest.

"Peaaegu kõigi õppeainete õpetaja ühele kohale kandideeris mitu inimest. Kõik õpetajate kohad said täidetud," kinnitab Vardja.

Kandideerijaid oli Võrumaa kõrval ka Lääne-, Viru-, Harju-, Tartu- ja Põlvamaalt. Mitu neist osutus ka valituks.

Teadus- ja haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis tõdeb, et see, kuidas koolid ümber korraldatakse, on omavalitsuse otsustada, kuid ta pole lauskoondamise pooldaja. Küttis toob näiteks Tartu, kus üleüldist koondamist ei tehtud. "Aegade jooksul on kooli kogenenud pedagoogid ennast tõestanud, nõrgemad on nagunii ära läinud. Väiksemates linnades, nagu Võru, inimesi teatakse ja tuntakse. Pedagoogid on oma elu selle kohaga sidumisel arvestanud tööga. Üldreegel on, et nad on ka tugevad õpetajad," räägib ta.

Küttise kogemus ütleb, et reeglina ei tulda väiksemasse linna lausa Tallinnast tööle kandideerima.

Samas tunnistab ta, et õpetajaks on mindud ka Ida-Virumaalt Viljandisse. Küttis ütleb, et linnades, kus koolireform on läbi viidud, on uusi töötajaid kooliti saadud kümmekond.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee