Eesti uudised

Taas üks tasuta telekanal kaob 200 000 inimese telerist (24)

Teet Teder, 8. aprill 2015 07:00
JUHE SEINAST: Kui vahelduva eduga on vabalevis ehk tasuta vaatamiseks olnud kaheksa telekanalit, siis nüüdseks on neist kadunud kaks ning 1. juulil kaob kolmaski. Mida teeb Kanal 2, pole veel teada. Foto: TIINA KÕRTSINI
TV6, siis Kanal 11 ja nüüd siis TV3. Taas peavad inimesed, kel pole võimalust teleteenust osta, suu ühest tasuta telekanalist puhtaks pühkima – 1. juulil kaob TV3 vabalevist.

"Minu telekas enamasti mängibki kas ETV või TV3. TV3st vaatan "Kirgede tormi". Seda Saksa seepi. Ja "Kättemaksukontori" vaatan samuti alati ära. Vahel tuleb säält kanalilt märulifilmide vahele mõni asjalik filmgi. Siis ka vaatan."

Samal teemal

Nii räägib oma telerivaatamisest Katrin. Maainimene, kes põhimõtteliselt teleri vaatamise eest ei maksa. Eks raha ole hoolega loetud.

"Telekat vaatan täiesti tavalise antenniga. Seisab juba pikki aastaid sääl katusel. Vahel streigib ka. Siis lähen õue ja raputan seda varrast, pööran ja keeran teda ja telekas mängib jälle. Operaatorit pole valinud," räägib proua ja tunneb, et nüüd, kui üks tema lemmikkanal ära kaob, sunnitakse teda mõnd teleoperaatorit valima ja telepildi eest maksma.

Samamoodi nagu Katrin peavad 1. juulil oma telerivaatamise harjumusi muutma umbes 200 000 inimest, kes senini on TV3 tasuta tavalise antenniga vaadanud. See tuli üllatusena vaatajatele, ministeeriumile ja Eesti vabalevi kanalite edastajale Leviralegi.

"TV3 on varemgi lubanud vabalevist lahkuda, kuid meile tuli üllatusena info meieni jõudmine meedia vahendusel. Enne vabalevi litsentside lõpptähtaega on lepingu jätkamise teemad olnud alati päevakorral," imestab Levira turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Kristi Kurell.

"TV3 taotles vaid mõni kuu tagasi uut 10aastase kehtivusega vabaleviluba, mille nad ka said. See muudab nende praeguse otsuse mõneti üllatavaks. Ka seetõttu, et riik on läbi aastate teinud telekanalitele mitmesuguseid leevendusi, eesmärgiga võimaldada neil vabalevisse edasi jääda. Viimati siis, kui neile anti õigus kaabeloperaatoritelt ülekandetasu küsida," ütleb kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Indrek Ibrus.

"90 protsenti elanikest see samm ei puuduta"

Viimase all peab Ibrus silmas 2012. aastal vastu võetud seadusemuudatust, mis lubas vabalevis olevatel kanalitel, nagu TV3, nõuda kaabeloperaatoritelt (näiteks Telset, Starman) oma teleprogrammi edastamise eest mõistlikku tasu.

See oli seadus, mis pidi tagama, et TV3 ja Kanal 2 ei lahku vabalevist, nagu mõlemad varem ähvardasid. Läks vastupidi.

Kindel on tema sõnul vähemalt see, et rahvusringhääling peab jääma oma kanalitega vabalevisse edasi. "ERRi kohustus on teenindada kogu elanikkonda, sealhulgas vabalevikliente," rõhutab Ibrus.

TV3 juht Priit Leito ütleb, et 200 000 inimest, kelle jaoks TV3 tasuliseks muutub, ei ole palju.

"90% Eesti elanikest see samm kuidagi ei puuduta. Need inimesed näevad meid edasi, ilma et nad peaksid selleks midagi tegema," lausub Leito. Sest need, kes ostavad telekanaleid operaatoritelt, nagu näiteks Elion, Starman, Viasat, ei muutu midagi. "Vabalevis lahkumise põhjuseks on see, et meie äri, meedia ja tehnoloogia muutub hästi kiiresti. Kui mõned aastad tagasi oli Kanal 2, ETV ja TV3, siis praegu konkureerime reklaamiturul üle 20 kanaliga, lisaks Youtube. Selles olukorras on kommertstelevisioonil oma positsiooni säilitamiseks ainult üks tee – see on investeerida rohkem kohalikku teletoodangusse. Selleks me tahame kõiki ressursse suunata hea programmi tootmisse," ütleb Leito.

"Kui vanasti võis parimal teleajal eetrisse panna "CSI kriminalistid" ja inimesed vaatasid, siis täna enam sellega läbi ei löö, sest seda võib internetist ka vaadata."

Levira ja ministeeriumi hämming tuli aga omakorda Leitole üllatusena.

"Teema on laual olnud hästi kaua. Ei oska isegi öelda, mis ajast. Lahkumisest oleme rääkinud ministeeriumiga ja tehnilise järelevalve ametiga juba viimase poole aasta jooksul," kostab Leito.

Mis läks valesti, kui kanalid said õiguse kaabeloperaatoritelt raha küsida?

"Ei saa öelda, et selle seadusega midagi valesti läks. See oli tollel ajal väga vajalik ja väga õiglane seadus," kinnitab ta.

"Aga praegu on see hetk, et peame tegema võimalikult tugevat programmi ja selleks olemegi selle otsuse vastu võtnud."

Kas Kanal 2 lahkub vabalevist?

Leito sõnul räägivad ka BBC juhid ja Austraalia rahvusringhääling, et vabalevil ei ole tulevikku. Meie naabrite kogemus on erinev – Lätis on vabalevis vaid riiklik telekanal, samas Soomes saab näha paari­kümmet vabalevi kanalit.

Kaua Kanal 2 vabalevis vastu peab? "Ma arvan, et need mured, mis on kommertskanalitel internetiajastul, on ühised," ütleb Leito vaid.

Kanal 2 juht Urmas Oru eile Õhtulehele ega teistele väljaannetele ei vastanud, kas tema juhitav telejaam kavatseb samuti vabalevist lahkuda.

Vabalevis maksab telekanal levitamiskulude eest võrguoperaatorile ning kulude katmiseks müüb tele-eetrisse reklaami, televaataja ei maksa midagi. Kui kanal levib tasulises paketis, siis maksab kulud televaataja. Kas tasulisse paketti lisanduva TV3 eest hakkavad võrguoperaatorid lisatasu küsima? Starman ja Elion lubavad, et ei hakka.

"Mõne telekanali liikumine vabalevist tasulisele platvormile ei muuda operaatorite töös midagi. Meie edastame telekanaleid vastavalt kehtivatele kokkulepetele," ütleb Starmani turundus- ja programmidirektori Indrek Ild.

Teisalt on TV3e lahkumisega vabalevi ülekandetasude maksjaid korraga vähem, mistõttu tekib küsimus, kas ERR peab lisaraha leidma?

ERRi esindajad on öelnud, et nende lepingud Leviraga on sõlmitud pikemaks ajaks ja tasude muutumine ei ole lähiaja teema.

Levira turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Kurell: "Kui vabalevis oleks üks kanal vähem, siis avalik-õigusliku ja munitsipaaltelekanali levitamiskulude mõningase suurenemise maksavad kaudselt kinni maksumaksjad." On ka võimalik, et TV3 lahkudes täidab vaba võrguruumi mõni teine telekanal.

"Ka tänavu märtsis toiminud vabalevi litsentside konkursil tunti huvi ja uuriti tingimusi," ütleb Kurell. Kes konkreetselt huvi tundsid, ta ütlema ei soostu.

TV3 vaadatavuselt kolmas kanal

Veebruaris 2015 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt neli tundi ja 15 minut päevas.

Eestlased veetsid telerite ees neli tundi ja 21 minutit ning mitte-eestlased neli tundi ja 2 minutit päevas. Eestlastel jagunes telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones ETV (27,5%), Kanal 2 (19,8%) ja TV3 (14,7%) vahel ning mitte-eestlastel PBK (17,5%), RTR Planeta (15,7%) ja NTV Miri (14,3%) vahel.