HAIGUS MAKSAB: Plaani järgi hakkavad suuremat osa hüvitisest tasuma tööandjad. Foto: MARI LUUD
Katrin Helend-Aaviku 8. aprill 2015 07:00
Tööandjate keskliit ei hüppa just rõõmust lakke ametiühingute ettepaneku peale hakata haigestunud töötajatele maksma hüvitist esimesest haiguspäevast. Kusjuures neli esimest haiguspäeva maksaks kinni just tööandja, edasi haigekassa.

"Kui riik otsustas suure kriisi ajal jätta esimeste haiguspäevade kulu töötaja kanda, oli põhieesmärk vähendada väga kergekäelist haiguspäevade võtmist. Kahjuks teame täna, aastaid hiljem, et soovitud kujul see lahendus ei töötanud, nüüd on parandades löödud paraku pendel teise serva ja oleme alguses tagasi," räägib tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Praegu on haigushüvitise maksmise kord selline, et kui töötaja haigestub ja jääb haiguslehele, siis kolme esimese päeva eest talle haigushüvitist ei maksta. 4.–8. haiguspäevani maksab talle hüvitist tööandja ja alates 9. päevast teeb seda haigekassa. Hüvitise määraks on 70 protsenti päevatulust. Tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksust.

Kolm rahata jäänud päeva on aga ametiühingute hinnangul tekitanud olukorra, kus inimesed majanduskaalutlustel ei võta sageli haiguslehte, vaid lähevad hoopis tõbistena tööle. See aga võib tervisele anda tõsise hoobi, rääkimata sellest, et haige võib töökohal kaastöötajatele nakkusohtlik olla.

Nii töötervishoiu- kui ka perearstid on tõdenud, et haigena töölkäimine võib viia selleni, et paljud lihtsamad haigused jäävad korralikult välja ravimata.

Seetõttu on ametiühingud teinud ettepaneku taastada kuus aastat tagasi kehtinud kord, kui töötajale maksti haigushüvitist juba esimesest haigestumise päevast. Kas see riigile ka jõukohane oleks, ei oska sotsiaalministeerium praegusel valitsuse vahetumise ja eelarve plaanimise ajal öelda.

"Kindlasti vajaks ametiühingute ettepanek analüüsi riigi rahalise võimekuse teemal ning läbirääkimisi ka tööandjatega, kellele hüvitise maksmise muudatus ametiühingute ettepaneku järgi tooks kaasa lisakulutusi," ütleb sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Armo Vask.

Ametiühingute hinnangul oleks esimene võimalus haigushüvitiste maksmise korda kas või osaliselt muuta 2016. aasta jaanuaris.