Eesti uudised
7. detsember 1999 00:00

Ametnikud tõrjuvad pimedaid

Ehkki Harineris töötav Vladimir Brõtkin on täiesti pime, on ta roosteharju valmistanud 20 aastat ja tuleb sellega suurepäraselt toime. Pimedate töökeskuses Hariner töötav Brõtkin suudab päevas valmis teha kümme traatharja. Ta räägib küll meelsasti oma tööst, ent endast eelistab vaikida.

Viktor Maljutin on osalise nägemispuudega, tema valmistab riidepuid. Seda tööd on ta teinud juba üle kolmekümne aasta.



Mittetulundusühing Hariner soovib saada kaitstud töökeskuseks, et taotleda riigi toetust. Ühingu esindajad on käinud sotsiaalministeeriumis oma plaanist rääkimas.



Riik vassib


”Sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov suhtub meisse tõrjuvalt,” sõnas Harineri juhatuse esimees Endel Ehatamm. ”Ometi on ka nägemisvaegurid inimesed, kes tahavad tööd teha.”



”Riik ei tee haigusel ja puudel vahet,” nentis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Eduard Borissenko. ”Igal invaliidil on puue, kuid mitte iga puudega inimene pole invaliid.”



Harineri ainus tõsiseltvõetav müügiartikkel on harjasmatid, mida ostavad ka soomlased. Ehatamme hinnangul suudaks firma rohkem harju müüa, kui oleks raha nende reklaamimiseks.



Ootavad mõistmist


Tallinnas Laki tänaval tegutsev Hariner annab tööd ka teistsuguste puuetega inimestele. Ühingus töötab 70 inimest, nägemisinvaliide on neist 35.



Pimedad ei ootagi mitte niivõrd rahalist abi, pigem mõistmist ja abivahendeid vaegnägijatele, ütles Eesti Pimedate Liidu esimees Ago Kivilo.



Eesti Puuetega Inimeste Koda saab raha hasartmängumaksudest, see tuleb jagada 43 organisatsiooni vahel. Veel 1995. aastal sai koda 40 miljonit krooni, sellel aastal aga ainult kaheksa miljonit. Pimedate liidule läheb sellest



130 000 krooni.



Pimedate liitu kuulub üle 2000 inimese. Seltsi noorim liige on kolmeaastane, vanim 99.