Maailm

Vene rulett: kreeklane Tsipras otsib Moskvas Putini juures õnne (4)

Aadu Hiietamm, 8. aprill 2015 07:00
SUURED LOOTUSED: Kreeklased loodavad, et alates 26. jaanuarist valitsust juhtiv Alexis Tsipras toob õnne nende õuele tagasi. Seetõttu võib pealinnas Ateenas näha joonistusi, millel peaministrit on kujutatud Jeesus Kristusena.Foto: Reuters / Scanpix
Kreeka peaminister Alexis Tsipras sõidab keset võlakriisi täna Moskvasse. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid jälgivad tema kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kõrgendatud huviga.

Kreeka vajab praegu hädasti finantsabi. Eri andmetel võib valitsusel raha otsa lõppeda juba homme või siis 20. aprillil. Euroopa Liit on aga viivitanud uue laenu andmisega, sest Kreeka valitsus ei ole suutnud esitada rahuldavat plaani kriisist väljumiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ei oota lahendust enne 24. aprilli, kui Riias kohtuvad Euroopa Liidu rahandusministrid.

Mitu kohtumist

Nurka surutud Kreeka peaminister Alexis Tsipras sõidab täna Moskvasse, lootuses saada Venemaalt majandusabi. Tsipras on küll väitnud, et ta ei kavatse Venemaalt otsesõnu laenu paluda.

Seetõttu võib selles visiidis näha katset avaldada Euroopa Liidule survet. Teisisõnu, kui Brüssel jätkab Kreeka suunal senise jäikusega, siis võib Ateena keerata end Moskva rüppe.

Tsipras kohtub Moskvas peale president Vladimir Putini veel peaminister Dmitri Medvedeviga, riigiduuma spiikeri Sergei Narõškiniga ning Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilliga.

Meedia andmetel on Vene võimud valmis arutama Kreekale soodushinnaga gaasi müüki. Kreeka saab praegu 60% gaasist Venemaalt. Moskva soovib, et Tsipras avaldaks vastutasuna soodsamale gaasi hinnale toetust planeeritavale gaasitorule Turkish Stream.

Ühtlasi on Kreeka huvitatud puu- ja köögiviljade ekspordi taastamisest Venemaale. Teatavasti keelustas Venemaa mullu augustis vastukaaluks Euroopa Liidu majandussanktsioonidele põllumajandustoodangu sisseveo Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Kreekas jäi mullu mädanema üle 600 000 tonni puu- ja köögivilja ning peaminister Tsipras ei soovi, et analoogne olukord korduks ka tänavu. Ta ütles enne visiiti Vene ajakirjanikele, et tema arvates on lääne majandussanktsioonid Venemaa vastu ummiktee. Moskvas arvestatakse juba võimalusega, et Tsipras aitab lõhkuda lääneriikide Venemaa-vastast ühisrinnet.

Laenu Moskvas Tsiprasele tõenäoliselt ei pakuta. Kriisi tõttu on Venemaa majandus praegu keerulises seisus ning riigi valuutareservid on tõsiselt vähenenud. Tõsi, 2011. aastal andis Venemaa 2,5 miljardit eurot laenu raskustesse sattunud Küprosele ning alles hiljuti lubati ka Ungarile 10 miljardit eurot.

Samas suurusjärgus raha leitaks Moskvas kindlasti ka Kreekale. Samas teab Tsipras, et Venemaalt saadavad miljardid Kreekat kriisist ei päästa, kuid võivad rikkuda suhted Euroopa Liiduga.

Haukuv koer ei hammusta?

Brüsselis jälgitakse Tsiprase Moskva visiiti tähelepanelikult, sest halvimal juhul võib Kreekast saada Venemaa Trooja hobune Euroopa Liidus. Tõenäolisem on siiski variant, et Tsipras soovib Moskvas käiguga oma tähtsust tõsta ning ta käitub piltlikult väljendudes haukuva koerana, kes üldjuhul ei hammusta.

Saksa konservatiivne päevaleht Die Welt hoiatab, et Moskva -visiidiga mängib Tsipras Vene ruletti. Kui ta tõesti pöörab Euroopa Liidu üldistele seisukohtadele selja, siis puudub Kreekal Euroopa Liidus poliitiline tulevik.

Hoolimata Euroopa Liidu juhtpoliitikute senistest kinnitustest, et Kreeka jääb eurotsooni liikmeks, ei saa endiselt välistada võimalust, et Kreekal tuleb eurost ikkagi loobuda.

 

Kreeka nõuab Saksamaalt 278,7 miljardit eurot

Rahahädas Kreeka valitsus jätkab Saksamaa survestamist. Rahandusministri asetäitja Dimitris Mardas ütles esmaspäeva õhtul parlamendis esimest korda välja konkreetse summa – 278,7 miljardit eurot, mida nõutakse Saksamaalt Teise maailmasõja aegsete kahjude hüvitamiseks.

Mardas lisas, et selle numbrini jõudis kuueliikmeline ekspertide tiim pärast 50 000 dokumendi läbitöötamist.

Saksa võimud on seni Kreeka nõudele vastanud eitavalt. Berliini sõnul maksis Lääne-Saksamaa Kreekale 1960. aastal 115 miljonit Saksa marka ning tookord lepiti kokku, et Ateena tulevikus uusi nõudmisi ei esita.

Kreeka praegune valitsus ei ole Berliini vastusega nõus. Peaminister Alexis Tsiprase sõnul täideti kahjunõuete esitamiseks vajalikud õiguslikud ja poliitilised tingimused alles pärast Saksamaa taasühinemist 1990. aastal.

Paraku on Saksamaa valitsused sest saati Kreeka õiglastele nõudmistele reageerinud vaikimiste, õiguslike trikkide ja aja venitamisega, leiab ta.

Tõepoolest, ka Saksa nädalaajakiri Spiegel meenutas hiljuti, et Saksamaa taasühinemiseks peetud 2 + 4 kõnelustest hoidis tollane liidukantsler Helmut Kohl teadlikult eemal riigid, kes oleks võinud hakata nõudma Saksamaalt reparatsioone.

Sellegipoolest vastas Saksamaa valitsus taas Kreeka värskele nõudmisele, et sõjakahjude hüvitamise teema võeti laualt Saksamaa taasühinemisega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee