Eesti uudised

Bemmid ja kartulid? Folklorist leiab, et hüüdnimede panek on normaalne (55)

Teet Teder, 7. aprill 2015 07:00
Folklorist Liisi Laineste rahvustele hüüdnimede paneku kohta: "See on etnilise huumori legaalne alaliik." Foto: Sille Annuk/Postimees
Näib, et tõsimeelsed eestlased on soomlastega pöördumatult tülli keeranud, kui põhjanaabrite suurima ajalehe Helsingin Sanomat nooruslikult särtsakas lisa korraldas hüüdnimetalgud, et uurida, kuidas soomlased eestlasi tagaselja kutsuvad. "Ma olen sõnatu," teatas president Ilves. "Ma vabandan," kahetses ajalehe peatoimetaja.

Märtsis ilmunud lehelisas küsis Põhjamaade juhtiv päevaleht Helsingin Sanomat, kuidas soomlased eestlasi kõnekeeles nimetavad. Tulemustest valiti 30 paremat, mis avaldati aprillis. Asja mõte oli see, et kui eestlased kutsuvad soomlasi poro’deks, siis soomlastel, kellel on küll hüüdnimed naabrite norrakate ja rootslaste tarvis, pole eestlasi millegagi vastu tögada.

Samal teemal

Pealegi, kirjutab ajaleht, antakse ju sõpradele ja partneritele heatahtlikke pilkenimesid. Parimate sõprade vahel on heatahtlik nali alati lubatud.

Sõbralik tögamine võttis välispoliitilise krahhi mõõtmed, kui president Toomas Hendrik Ilves tundis end solvatuna. Presidendi endine nõunik Iivi Anna Masso aga ägestus, sest nägi naljas kerget vaenu õhutamise maiku.

Helsingin Sanomat võttis eestlaste ägeda reageeringu järel küsitluse maha. Vahest oli põhjuseks ka see, et Soomes kaebas meie avaliku sõna nõukogu sarnasele vahekohtule ajalehe peale koguni 15 inimest.

Kas asi oli vabandamist väärt?

Liisi Laineste, Eesti kirjandusmuuseumis huumorit uuriv vanemteadur ütleb, et kas leht kogub ja avaldab hüüdnimesid või mitte, polegi tähtis. Pilkenimed naabrite kohta on nagunii olemas. "See on etnilise huumori legaalne alaliik. Selle kohta on kogumikke, entsüklopeedia vormis lausa," ütleb Laineste.

Folkloristidel on terminina käibel prantsuskeelne nimi blason populaire ehk naaberrahvaste ja -hõimude vaheline pila. Uurijad on koostanud üksikasjalikke skeeme selle kohta, millised rahvad milliseid traditsioone pilavad. Selle järgi on lõunamaalased keevaverelised ja räpased ning põhjamaalased ei erine oma aeglase ja külma oleku tõttu kuigivõrd jääkuubikust.

"Eestlased on ju soomlasi ise põtradeks kutsunud ja seal ei ole midagi sellist, mis nõuaks vabandamist. Lisaks sellele meenutab see mulle 2007. aasta Eestis vallandanud probleemi, kui eestikeelne õpik soovitas lugeda anekdoodikogumikku "Neeger päevitab". Vene koolides kasutati seda õpikut," räägib Laineste.

Probleem oli selles, kas soovitatud raamat propageerib stereotüüpe või on need niikuinii olemas. "Pigem on tegu peegliga," usub Laineste.

Probleem laienes toona ka kirjandusmuuseumile. "Oli küsimus, kas muuseum peaks oma andmebaasid tegema suletuks, panema parooli alla, et neegrite, venelaste või teiste etniliste või rassiliste gruppide kohta käivad naljad ei oleks kõigile kättesaadavad."

Muuseum ei pannud tekste parooli alla. "Need on tekstid, mis inimesed on meile saatnud või muul moel kogutud, mis on niikuinii olemas, et nende põhjal uurimusi ja analüüse teha. See ei ole meie arvates nähtuse võimendamine, vaid mitmesuguste peegelduste uurimine. See ei tohiks olla keelatud. Aga samal ajal muidugi suureneva poliitilise korrektsuse tuultes, mis mujal Euroopas või Ameerikas toimivad, üritab Eestigi seal järel sörkida ja selles paadis püsida."

Naljad naabrite kohta võivad kaduda

Laineste ütleb isegi, et uuring, mida Helsingin Sanomat tegi, on

tänuväärt materjal igale folkloristile. "Kui sellise kogumise algatab mõni koht, mis on inimeste hulgas populaarne, mida Helsingin Sanomat kindlasti on, siis näiteks Suomalaisen Kirjallisuuden Seura (Soome kirjanduse selts) algatatavad kogumised ei saavutakski võib-olla sellist ulatust. Tänapäeva sotsiaalmeediapõhine aktiivne kogumine on palju tulemuslikum ja annab huvitavaid nüansse, mida pliiatsi ja paberiga tehtav kogumine võib-olla ei annaks. Selles mõttes huvitav algatus. Peale selle pakub selle juures folkloristidele huvi inimeste reaktsioonid, kuidas nad avaldavad arvamust, mis nende jaoks on huumor, mis on lubatud ja mida peaks keelama."

Lainetus, mis soomlaste naljast edasi sai, on uurijale samuti hea aines.

Laineste räägib, et naljad naabrite vahel võivad ära kaduda. Hollandis valmis uuring sellisest huumorist ja oli näha, et etnilisi nalju enam ei tehtagi, sest seda ei peeta heaks stiiliks. "On uued tabuteemad tekkimas ja üks selliseks võib olla etniline mõõde."

Kartul, bemm’it, veerandvenelased…

Kõige rohkem pakkusid soomlased, et eestlasi tuleks kutsuda eestit. Aga ka kalevipojat ehk Kalevipojad ja kalevit ehk Kalevid.

Pisut humoorikamate seas olid bemm’id, sest eestlased ostavad BMW kohe, kui piisav raha koos on.

Veel kutsutakse meid kartuliteks ja seda juba keeluajast, sest

Eestis aeti siis kartulitest piiritust.

Veel pakuti, et eestlaseid võiks muu hulgas kutsuda kroonideks, kuraditeks, ninasarvikuteks, vatipüksteks, metssigadeks, veerand-venelasteks, valgeteks (viina järgi) ja redisteks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee