Eesti uudised

Tartu kirurgid tegid ajalugu: esimene pankrease siirdamine viib diabeediravi uuele tasemele 

Silja Paavle, 7. aprill 2015 07:00
ANDEKAS KIRURG: Tartu ülikooli kliinikumi vanemarst-õppejõud Marko Murruste juhtis meeskonda, kes tegi korraga kahe organi siirdamisega Eesti meditsiiniajalugu. Foto: Aldo Luud
Tartu ülikooli kliinikumis siirati patsiendile samal ajal kõhunääre ja neer. 13 tundi kestnud operatsioon on tähenduslik mitmes mõttes: see oli Eesti esimene pankrease siirdamine ning esimene pankrease ja neeru samaaegne siirdamine. Ühtlasi tõi see lõikus Eestisse uued tuuled raske kuluga diabeedihaigete ravisse.

Ööl vastu 27. märtsi siirdasid Tartu ülikooli kliinikumi arstid 46aastasele mehele kõhunäärme ehk pankrease ja neeru samal ajal.

Operatsioonimeeskonda juhtinud vanemarst-õppejõud Marko Murruste sõnul oli seesugune hulgisiirdamine Eestis esmakordne. Pankreast aga siirdati Eestis üldse esimest korda.

Uus kõhunääre vabastab diabeedist

"Pankrease siirdamisi on maailmas tehtud ligi 45 000. Neljal viiendikul neist juhtudest ongi siiratud pankreas koos neeruga, see annab patsiendile suurima kasu," räägib doktor Murruste.

Sellist operatsiooni kasutatakse ennekõike diabeediravis. Terve inimese pankreas toodab insuliini, suhkruhaige oma aga kas väga vähe või üldse mitte.

Mees, kes märtsi lõpul endale uued organid sai, on samuti aastaid põdenud Iesimese tüübi diabeeti, mis tekitas raske neerukahjustuse ja tingiski selle organi siirdamise.

Murruste sõnul pole uute elundite saamine näidustatud siiski kõigile diabeetikutele, keda Eestis arvatakse olevat üle 70 000.

"Esmane näidustus on esimese tüübi diabeet, aga enamikul juhtudel annab insuliiniravi rahuldavaid tulemusi. Pankrease siirdamine on näidustatud, kui diabeet on raske kuluga ja sellega kaasneb neerupuudulikkus," selgitab kirurg.

Kahe elundi üheaegne siirdamine annab patsiendile maksimaalse kasu. "Ühest küljest paraneb tema elukvaliteet: ta pääseb insuliini süstimisest, veresuhkru mõõtmisest ja rangest dieedistki, mis suhkruhaigusega kaasas käib.

Euroopa ja Ameerika viimase viie aasta ülevaated pankreasesiirdamisest kinnitavad, et kolmveerandil uue kõhunäärme saanuist õnnestub diabeedist täielikult vabaks saada.

Kui maksa ja neeru on Eestis siiratud aastaid, siis miks pankrease siirdamisega nii kaua oodati? Murruste sõnul on sellel mitu põhjust.

Esiteks on neer ja maks tema sõnul inimesele eluliselt vajalikud, eriti maks.

"Kui inimesel on raske maksaprobleem, pole tema jaoks alternatiivi – ta kas saab uue elundi või sureb," tähendab Murruste.

Ilma uue pankreaseta oleks inimesel võimalik elada, kuigi elukvaliteet oleks halb ning ka eluiga jääks lühemaks.

Tegelikkuses on sellel, miks pankreasesiirdamisega Eestis alles nüüd alustati, hoopis pragmaatilisem põhjus.

"Esimest korda siirati pankreast maailmas 1966. aastal, kuid esialgsed tulemused olid viletsad. On ütlemine, et pankreas pole kirurgi sõber – suur oli nii tüsistuste kui suremuse arv," selgitab kirurg tagamaid, miks esimesed paarkümmend aastat pankreasesiirdamisega kogu maailmas pigem tagasihoidlikud oldi.

Aja möödudes toimusid ka selles valdkonnas murrangud ning kõhunääret hakati järjest sagedamini siirdama.

"Ehk põhjus, miks Eestis sellega alles nüüd alustasime, oli ettevaatlikkus ja soov saada kohe häid tulemusi ning patsiendi jaoks riski vähendada," lausub kirurg.

Eestiski algasid aktiivsed ettevalmistused kõhunäärme siirdamiseks kliinikumis juba kolm aastat tagasi. Alates sellest ajast on Murruste koos oma meeskonnaga käinud kogemusi omandamas Helsingis ja Oslos, Innsbruckis ja Münchenis, sest sealsete haiglate kirurgidel on pankrease siirdamisel pikemaajalised kogemused.

Eestis esimesena uue pankrease ja neeru saanud mehe esmane operatsioonijärgne periood kulges rahuldavalt.

"Esialgu on patsient rõõmus ja rahulik, kuigi operatsiooni-trauma oli päris suur," lausub Murruste.

Lõikuse tulemustega on kirurg rahul. "Mitu aastat on tööd tehtud ja vaeva nähtud ning õnnestunud operatsioon teeb ainult head meelt," kinnitab ta.

Siirdamine kestis viis tundi

Peale kõhunäärme ja neeru esimese samaaegse siirdamise oli see Murrustele ühtlasi esimene 13tunnine operatsioon.

Lõikus kestis öö läbi ja oli jaotatud kolme etappi. Esimeses etapis, millele kulus viis tundi, eemaldati doktor Murruste sõnul pankreas. Seejärel läks kolm tundi pankrease ettevalmistamisele – et elundi koed oleksid ümbritsevatest kudedest siirdamiseks puhtad.

"See on kõhunäärme siirdamise iseärasus, teisi elundeid sedasi ette valmistama ei pea," selgitab kirurg.

Ning siis järgnes viie tunni pikkune siirdamine.

Nüüd on arstide vaateväljas veel üks suhkruhaigusest tingitud neerukahjustusega patsient, kes Murruste sõnul kohe-kohe aktiivselt kõhunäärme ja neeru siirdamise ootelehele võetakse.

Eesti suuruses riigis vajaks pankrease siirdamist hinnanguliselt 5–10 patsienti aastas.

Murruste kinnitusel on pankrease kirurgilises käsitluses Eestis nüüd peaaegu kõik olemas, kuigi maailmas on olemas veel mõned üksikud asjad, mida võiks meilgi rakendada. Näiteks pankrease insuliini tootvate rakkude siirdamist.

"Kuid nagu pankreasegi siirdamise puhul, me ei kiirusta. Ka insuliini tootvate rakkude siirdamise tulemused pole maailmas sellised, et peaksime kohe tormama. Mõistagi hoiame kätt pulsil," lausub Murruste, et terve pankrease siirdamise tulemused on patsiendi jaoks praegu siiski kõige paremad.

Eestis on uue elundi ootel 63 inimest

Mullu siirati Eestis elundidoonorlus.ee kodulehekülje andmeil kolm kopsu, 10 maksa ja 32 neeru. Eestis siiratakse peale neeru, maksa ja kopsu kudedest veel silma sarvkesti, veresooni ja luukudesid. Südame siirdamiseni loodetakse Eestis jõuda lähiaastatel.

Tartu ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli kinnitusel on tänavu esimeses kvartalis Eestis siiratud kuus neeru, üks pankreas ja neer ning neli maksa. Kopsusiirdamisi tänavu ei ole olnud.

1. aprilli seisuga ootab Eestis uut neeru 51 inimest, uut maksa üks inimene, uut kopsu kümme ning uut südant üks inimene (Helsingis).

Samal teemal

27.06.2017
LÕPUKS OMETI: Tartu ülikooli kliinikum nimetati Scandiatransplandi liikmeks
19.09.2015
Peasiirdamine tuleb 2017. aastal
06.07.2015
Maailmas tehti ajalugu: pärast tehissüdamega ooteperioodi siirdati inimesele esmakordselt pärissüda
23.04.2015
Vaid poolteist tundi elanud vastsündinust sai noorim elundidoonor

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee