Maailm

NEUROLOOG: Germanwingsi surmapiloot on samuti ohver (13)

Aadu Hiietamm, 7. aprill 2015, 07:00
Andreas LubitzFoto: Reuters / Scanpix
Saksa lennukompanii Germanwings kaaspiloot Andreas Lubitz juhtis kaks nädalat tagasi sihilikult reisilennuki Prantsuse Alpidesse ning võttis endaga surma kaasa veel 149 inimest. USA neuroloog Robert M. Sapolsky ei pea teda sellele vaatamata mõrvariks, vaid pigem samuti ohvriks, vahendab Los Angeles Times.

Kahe nädala eest Prantsuse Alpidesse sööstnud reisilennuki Airbus A320 kahes mustas kastis salvestatud lennuandmete analüüs kinnitas, et kaaspiloot Andreas Lubitz lukustas pärast piloodi lahkumist tualetti end kokpitti ning juhtis lennuki sihilikult vastu mäekülge.

Nõnda käitudes tappis Lubitz peale enda veel 149 inimest. Seetõttu peavad väga paljud inimesed teda tõeliseks massimõrvariks.

Süüdi on haigus

Ent on neidki, kes seda arvamust ei jaga. Üks nendest on USA maineka Stanfordi ülikooli neuroloog Robert M. Sapolsky, kelle sõnul ei ole Lubitz siiski mõrvar, vaid hoopis rohkem ohver.

"Seda ei teinud Lubitz, vaid tema haigus. Depressiooni tõttu ei suutnud ta enam oma otsuseid mõjutada," selgitas Sapolsky.

"Germanwingsi katastroofis on 150 ohvrit, mitte 149," rõhutas Sapolsky.

Depressioon on hämmastavalt sagedane haigus, mis välja ravimata muutub üheks eluohtlikumaks. Depressiooni põdevad inimesed kannatavad luulude käes, nad võivad ka peas kuulda hääli, mis käsivad kohutavaid asju teha. Seejuures üritavad patsiendid sageli oma haigust eitada või varjata.

Uurimine kinnitas, et Lubitz üritas aastaid depressiooni varjata, et mitte kaotada lennukijuhtimisõigust. Samal ajal liikusid tal peas enesetapumõtted. Lubitzi arvuti uurimisel selgus, et ta oli viimasel ajal hüüdnime Skydevil (Taevasaatan) all otsinud veebist infot enesetappude ja kokpiti ukse lukustamise kohta.

Seega on õigus saksa psühhoterapeudil Christian Lüdkel, kes arvas ajalehes Bild juba kaks päeva pärast lennukatastroofi, et Lubitz kavandas oma surmalendu pikalt ette ning ühtlasi mängis selle oma fantaasiates palju kordi läbi.

Prohvetlik tundub ka Lüdke selgitus, et inimestel, kes lähevad nõndanimetatud laiendatud enesetapule, on samal ajal nii soov surra kui soov tappa või tapetud saada. Nad peidavad endas uskumatut agressiivsust ja viha. Nad on depressiivsed, kuid oskavad seda varjata.

Tõsi, depressiivsed inimesed ei ole üldjuhul teiste suhtes vägivaldsed. Seetõttu oli Lubitz siiski erand, tunnistab Sapolsky. Seega võib ikkagi rohkem õigus olla neil, kes peavad saksa surmapilooti tõsise isiksusehäirega massimõrvariks, keda kannustas agressiivsus.

Hollandi piloot nägi surmalendu ette

Hollandi piloot Jan Cocheret kirjutas kaks kuud tagasi ajakirjas Pilot and Plane, et pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid kehtestatud turvameetmed ei kaitse pilooti kaaspiloodi eest.

"Ma küsin endalt mõnikord tõsiselt, kes istub kokpitis minu kõrval. Loodan, et ma ei sattu kunagi olukorda, kus tualetist tagasi tulles jääb kokpiti uks suletuks," arutles Cocheret.

Hollandi piloodi sõnul ei tea ta alati, kas kaaspilooti võib usaldada. "Võib-olla on ta elus juhtunud midagi kohutavat, millega ta ei suuda enam toime tulla," lisas Cocheret.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee