Maailm

Miljardid kõlbmatuile relvadele (11)

Tõnis Erilaid, 6. aprill 2015 07:00
LOODETAVASTI LÄHEB KORDA: Ühendriigid tegid Boeingule ülesandeks luua uue põlv-konna hävitaja. Tänavu jaanuaris esitles Boeing uue põlvkonna X-lennuki kavandit sellisena, nagu pildil näha. Foto: Reuters
Pentagon on sel sajandil kulutanud vähemalt 10 miljardit dollarit relvadele, mis on osutunud kasutuks. Los Angeles Times märgib, et enamik rahast pidi looma Ühendriikidele täiusliku kilbi raketirünnaku tõrjumiseks: muu hulgas taheti merre paigutada naftaplatvormidele hiigelradarid, lennukitele panna lasersuurtükid ja viia kosmosesse sarituld andvad relvad.

Neid hiigelprogramme reklaamiti laialt ja lõpetati nüüd läbikukkunuina häbelikult vaiki-des või süüdistades president George W. Bushi, kes andis 2002. aastal käsu sellise kilbiga ülikiiresti valmis saada. Sõjaväelastel ei olnud enam aega mõelda, tuli vaid tegutseda ja projektidest ette kanda.

Raketikilpi kavandades lähtus USA eeldusest, et Venemaa või Hiina ei hakka tuumarakette Ühendriikide pihta tulistama, sest nad teavad suurepäraselt, et satuvad siis hävitava vastulöögi alla. Mures oldi aga Põhja-Korea ja Iraani pärast. Analüütikute meelest ei hooli nende riikide juhid oma rahvast ega karda seepärast, et pärast rakettide tulistamist Ühendriikide pihta nad hävitatakse. Miljardiprogramm pidi tagama, et ründajate raketid hävitatakse juba lennu ajal, võimalikult kiiresti pärast nende starti.

Radar nagu pilvelõhkuja

Kilbi keskseks osaks pidid saama 26korruselise maja kõrgune radar, mis taheti paigutada Norras valmistatud ujuvale naftapuurtornile. Pentagon näitlikustas tulevase radari võimekust väitega, et kui see Ühendriikide idarannikule panna, siis näeb operaator selgesti isegi San Francisco õhuruumis lendavat pesapallisuurust objekti. Ajalehed kirjutasid ettevõtmisest suure hurraaga ja pidid taltuma, kui matemaatikud arvutasid välja: arvestades Maa kaardumist peab pesapall lendama 1000 kilomeetri kõrgusel, et seda märgataks. Ja peale kõige muu oli valmisehitatud radari vaatlussektor äärmiselt kitsas ning seetõttu kõlbmatu. Ekspertide hinnangul ei suuda see raketirünnaku ajal USA pihta ühekorraga lennutatud kümneid rakette ja nende lähetatud võltssignaale tuvastada ja pidevalt vaateväljas hoida. Samuti hakkas radar hoiatusi andma ka siis, kui kosmosest pudenes atmosfääri seal tiirlevat metalliromu.

Los Angeles Timesi teatel tuli radar hüljata – see seisis 2013. aastani tarbetuna Pearl Harbori sadamas. Ebavajaliku monstrumi ehitamiseks kulus 2,2 miljardit dollarit.

Võimas infrapunalaser

USA kaitseministeeriumi järgmine raketikilbi tarvis arendatav relv oli Boeing 747 asetatav infrapunalaser. See pidi olema nii võimekas, et hävitab vastase raketi peaaegu kohe pärast starti – igal juhul enne, kui see suudab oma kaitseseadmeid rakendada. Kaitseministeerium teatas 2006. aastal, et USA-l on nüüd oma lasermõõk. Tõsi, esimesed katsed osutasid, et mõõgast on vaid siis kasu, kui lennuk on võimaliku vaenlase õhuruumi piiril. Ehk siis langeb kergesti vastase õhutõrje saagiks. Samuti on laseri käivitamiseks tarvitatav kütus ohtlik seda lennukis käsitlevale meeskonnale.

Lasermõõgast loobuti 2012. aastal. Sellele kulutati 5,3 miljardit dollarit.

Hiigelrakett sõjalaevale

Raha oli tuulde lennanud, kuid see ei peatanud raketikilbiideed. Järgmiseks asuti kavandama ülikiiret raketti, mida saaks tulistada ründavate ballistiliste rakettide pihta nii laevadelt kui ka maismaalt. 13 meetrit pikk rakett olnuks suurem kui ükski teine, mida varem on sõjalaevadelt välja tulistatud. Projekt tuli hüljata, sest maismaalt tulistatuna polnuks rakettidest tulu – need ei lennanud piisavalt kaugele. Laevadel võinuks neid kasutada, kuid sõjalaevade ümberehitamiseks oleks kulunud miljardeid.

2009. aastal peatati seegi programm. Sellele oli raisatud 1,7 miljardit dollarit.

Samal aastal peatati veel programm, mis nägi ette kosmosesse asetatava süsteemi arendamist. Iga süsteem oleks sisaldanud 8–20 väiksemat püüdurraketti, mida tulistataks vastaste suurte ballistiliste rakettide pihta. Paraku ei saanud konstruktorid nende tillemate rakettide loomisega hakkama. Mis siis veel rääkida suurest kanderaketist nende orbiidile viimiseks.

Jälle 700 miljonit dollarit vastu pükse. Los Angeles Times märgib, et kaitseministeeriumil on juba uus lemmikprojekt. Alaskale alustati hiigelradari ehitamist. Miljard dollarit maksev radar peab valmima 2020. aastal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee