KAST JA KAAMERA: Kiiruskaamera on paigaldatud juba Peterburi tee tunneli ette Ülemiste liiklussõlmes. Foto: Arno Saar
Teet Teder 6. aprill 2015 07:00
Tallinn alustas liikluskaamerate testimist, et võtta trahviga hirmutades ära isu ristmikule punase tulega sõita, kiirust ületada või bussirajal manööverdada. Kuhu kaamerad tulevad, linn veel ei ütle.

Tallinna linnavalitsus plaanis liikluskaameraid kasutama hakata juba 2012. aasta aprillis, kui paigaldas Kristiine ristmikule ligi 300 000 eurot maksma läinud aparaadid. Kuid seadust, et asulasisestel teedel võib liikluskaameraid kasutada, ei olnud ja kallid aparaadid jäid ootele. Tänavu 1. mail jõustub liiklusseaduse muudatus ja siis saab linn rikkujad tänu kaameratele vahele võtma. Märtsi lõpus hakkas linn teisaldatavaid ja statsionaarseid liiklusjärelevalveseadmeid ehk kiiruskaameraid testima, et peale Kristiine ristmiku need mujalegi paigutada. Kaamerad on vajalikud, sest 2011. aastal korraldatud uurimisnädalal tuvastati Kristiine ristmikul lausa 4000 õigusrikkumist päevas. Kaamerate esimesel testperioodil langes rikkumiste arv paarisajale.

Kuhu linn kaameraid veel paigutab, Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa otsesõnu ei ütle. "Praegu on Kristiine ristmikul kaamerad üleval ja nende võimalikke asukohti me alles hakkame täpsustama. Tuleb analüüsida liiklusstatistikat. Kõigepealt paneme Kristiine ristmiku tööle ja siis vaatame edasi," ütleb Rüütelmaa. "Lubatud sõidukiiruse ületamisi on kõige rohkem praeguste andmete põhjal Järvevana teel raudteeülesõidu koha juures 50 km/h alas. Liiklusõnnetusterohkeim koht on Kristiine ristimik. Palju on sõidukiiruse ületamisi õue- ja 30 km/h aladel."

Ühtlasi analüüsitakse, kas kiiruskaamerad paigaldada Pirita teele, Paldiski maanteele ja Järvevana tee raudteeülesõidule. Kui palju kaameraid Tallinna pannakse? "See sõltub rahast, kui palju neid tuleb, aga plaanis on teha täpselt nii nagu maanteeameti puhul, et korpusi saab olema tulevikus rohkem kui kaameraid."

Tallinnas on plaanitud süsteem tööle panna täpselt nagu maanteedel – rikkuja korral käib sähvatus, pilt saadetakse politseisse, kes saadab trahviteate omakorda rikkujale. Trahviraha läheb riigile ja linn võidab liiklusohutuses.

Bussirajal sõitmise eest on hoiatustrahv 20 eurot. Kiiruseületamise eest saab trahvi kolm eurot iga piirkiirusest kiiremini sõidetud kiirusekilomeetri kohta. "Kindlasti enne 1. maid ühtegi trahvi kellelegi ei tule. Kui testimisel käib sähvatus, siis see on testimine, häälestamine, taatlemine ja võib olla rahulik," ütleb Rüütelmaa ja toonitab, et see puudutab ainult linna.

Eesti maanteedel on 53 mõõtekabiini ja 35 kiiruskaamerat. Eelmise aasta jooksul saatis politsei välja ligi 90 000 trahviteadet, millest suurem osa trahvidest olid vahemikus 9–18 eurot ning enim pildistasid kiiruskaamerad rikkumisi kohtades, kus kiirusepiirang on 70 km/h.

Samal teemal

Kommentaarid  (30)

M. 4. mai 2015 23:26
Lasteaed - tehku enda tänavad enne korda, kui kallitele kaameratele raha kulutavad. Kuhu küll Ülemiste vanake jäi? Nii ebaratsionaalset omavalitsust nagu Tallinna LV, annab ikka otsida! PS. Pole ma mingi kihutaja, pigem rahulik liikleja, aga see autode lõhkumine kartulivagude vahel Eesti pealinnas ajab küll vihale. Registreerisin end Tallinnast välja, pole neile mu raha vaja lolluste jaoks.
WP 7. aprill 2015 16:29
Väikene kiiruseületamine, mitte et ma seda õigustaks, on köömes selle kõrval, mis toimub ristmikel tipptunnil. Stockmanni, Taksopargi jt. ristmikud sõidetakse umbe, nii et rohelisega pole võimalik ristmikku ületada. Trahvida tuleks neid, kes kollasega, punasest rääkimata, ristmikule sõidavad ja siis sinna risti-põiki teistele ette jäävad. Vasakpööret on tihtipeale võimatu sooritada, sest ikka leidub keegi, kes veel keelava tulega üle lendab.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS