Eesti uudised

Valitsejad ühe käega annavad ja teisega võtavad  (12)

Teet Teder, 4. aprill 2015 07:00
Mille arvelt tõusid pensionid ja lastetoetus ning mille katteks läheb kõrge aktsiisitõus? Foto: Vida Press
Et pärast valimisi lubadusi pidada, arutatakse valitsuse moodustamisel, kust raha võtta. Lekkinud on näiteks plaan tõsta kütuseaktsiisi, mis võtaks perede eelarvest suure ampsu sellest osast, mida on lubatud suurendada ehk kas valija ikka võidab, kui sinisilmselt lubadusi uskus?

Oma valimisprogrammis lubab Reformierakond küll tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõsta, aga ridagi ei ole kirjutatud autokütuse aktsiisi tõusust.

Samal teemal

Sotsid räägivad mootorikütustest nii palju, et lubavad mitte tõsta põllumajandusliku diislikütuse aktsiisimaksumäära ja säilitada kalalaevadel kasutatava kütuse aktsiisimaksuvabastuse.

Ka IRL kütuseaktsiisist ei räägi, aga on valijatele lubanud, et on vastu automaksule. "Leiame, et auto pole enamasti mitte luksusese, vaid tarvilik transpordivahend," kirjutavad nad oma valijale, et on vastu igasugusele automaksu kehtestamisele. Kütuseaktsiis pole automaks, aga väga lähedale sellele. Juba märtsi lõpus tilkus kütusemüüjatele info, et seda tahetakse tõsta. Koalitsiooniläbirääkimisi kommenteerides on Taavi Rõivas öelnud, et leppe kogumaksumuse suurusjärk on valitsuse neljandal aastal üle 300 miljoni euro. Kallite lubaduste elluviimiseks on vaja katteallikaid, mistõttu pole pääsu maksutõusude arutamisest. Eesti Päevalehele on läbirääkimistelt lekkinud, et ühe katteallikana s järgmisel aastal kütuseaktsiisi 10%list tõusu, misjärel tõstetakse seda igal aastal 5% kuni 2019. aastani. Selle plaani korral on järgmisel aastal autokütus umbes neli senti liitrilt kallim ja järgnevatel aastatel lisatakse sellele veel kaks senti.

Autovedajate liit ja Eesti kaupmeeste liit ütlevad, et kallis kütus tähendab automaatselt hinnatõusu paljudele toodetele ja võib ootele panna palgatõusu lootused.

Varemgi korraga antud ja võetud

"Mootorikütuse aktsiisimäära tõus avaldab mõju ka kaupade ja teenuste lõpphinnale," ütleb Eesti laupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai. "Kaupade lõikes võib olla mõju erinev. Näiteks toorpiima puhul võib kütus palju suurema osakaaluga olla kauba lõpphinnas, seega osa sektoreid võib aktsiiside muutus mõjutada enam kui teisi. Kui jaekaubanduse kogukulude kasv tervikuna võib aktsiisi muutusest kasvada alla 1%, siis tootja ja töötleja puhul võib see olla suurem," lisab ta. Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori ütleb, et kütuse osakaal kuludes on orienteeruvalt 30–40%, seega iga kütuse hinnatõus mõjutab veoteenuse hinda. "Loomulikult kajastab sellisel juhul veoteenuse kallinemine teenuste ja kaupade hinnas." Kui tihedas konkurentsis ei ole ettevõtted suutelised hinda tõstma, hoitakse kulusid kokku muudes kuluartiklites, ja seda pelgab Tori kõige enam. "Näiteks töötasu jääb pikaks ajaks samale tasemele või investeeringud uuemasse ja nüüdisaegsemasse tehnikasse lükatakse edasi või halvimal juhul jäetakse ära remondi- ja hoolduskulud, mis mõjutab liiklusohutust."

"Ei ole sugugi tavapärane ei Eesti, ega Euroopa viimaste aastate praktikas, et 11% aastas alampalk kasvaks, kahe aasta peale kokku siis 22%," kiitis poolteist aastat tagasi toona sotsiaalministri toolis istuv Taavi Rõivas, kui valitsuse pressikonverentsil teatas hea uudisena, et alates 2014. aasta 1. jaanuarist on miinimumpalk 355 eurot ja 2015. aastal 390 eurot. "See on väga märkimisväärne tõus ja see puudutab kahe aasta peale kokku enam kui 100 000 inimest. Peale palgasaajate mõjutab see ühtlasi mitmesuguseid määrasid, võtame näiteks vanemahüvitise määra," lisas Taavi Rõivas.

Mõjutaski, mistõttu läksid kahe lubaduse suusad, miinimumpalk ja vanemahüvitise tõus, risti. Tänavu jaanuaris tõusis üle kümne aasta muutumatuna püsinud 19,18eurone lapsetoetus 45 euroni. Samal ajal suurenes ka miinimumpalk ning kuna paljude lasteaedade kohatasud on sellega seotud, tõusid ka lapsevanemate väljaminekud.

"Riik suurendab lapsetoetust, aga omavalitsus võtab selle raha kohe ära, sest lasteaia kohatasu tuleb rohkem maksta," ütles Tartu pereema Mai Õhtulehele juba aasta alguses.

Ainult maksutõus pole jätkusuutlik

Majandusmees Andres Arrak on kahevahel, öeldes, et maksudeta ei saagi valitsus teenuseid pakkuda, aga Eestis pole varsti enam tööealisi, kes suudaksid riiki ülal pidada. "Ühiskonnas on mingi kindel hulk raha. Kuidas see jaguneb avaliku sektori ja erasektori kätte, see on sotsiaalse kokkuleppe küsimus. Rootsi jõudis 90. aastate alguseks sellisele tasemele, et maksumaksjad loovutasid oma rahast ligi 70% valitsusele. Loomulikult nad kõrvetasid näpud ära ja nüüdseks on see allapoole toodud," ütleb Arrak, et teaduslikult põhjendatud optimaalset määra, kui palju maksumaksjad annavad raha valitsusele ja mis nad selle eest vastu saavad, ei ole. Arrak tsiteerib USA majandusmees Lawrence Reedi, kes ütles: "Valitsustel pole teile pakkuda midagi, mida nad pole teilt enne ära võtnud. Järelikult, valitsus, mis lubab teile pakkuda kõike, mida te soovite, peab teilt enne ära võtma kõik, mis teil on."

"Valitsejatele meeldib tagasi valitud saada ja rahvale meeldib lubadusi saada. Nüüd on küsimus selles, et kui lepime kokku, et tõstamegi makse ja siis valitsus pakubki rohkem teenuseid, ei ole see jätkusuutlik," hindab Arrak. "Eestis on suurusjärgus 625 000 töötegijat, pensionäre on 400 000. See tähendab seda, et paarikümne aasta pärast on see suhe üks ühele ehk neid väheseid teenuseid, mida Eesti valitsus praegu osutab, ei ole enam varsti võimalik finantseerida. Eesti seisab tõsise valiku ees. Ma ei ole väga kindel, et tänased, eilsed ja homsed valitsejad sellele otse näkku vaatavad. Enne valimisi lubatakse igasuguseid asju ja valija on ise rumal, kui ta kõike usub."

Üheks lahenduseks pakub Arrak, et Eestis on seltskond, kes elab maksudest, liialt suur ehk Eesti on valitsuselt palka saavate inimeste poolest kõrgel tasemel. Tööealisest elanikkonnast töötab valitsussektoris 20%, naftarikkas Norras on see 30%, aga USAs näiteks 15%.

Olerex: valitsus mängib bensiini juures tikkudega

Olerexi juhatuse liige, kütuste sisseostujuht Alan Vaht ütleb, et kui valitsus tõstab kütuseaktsiisi, riigieelarve hoopis väheneks. "Võrreldes ELi liikmesriikides kehtivaid kütuste aktsiisimäärasid, on näha hulga riike, kus aktsiisimäärad on madalamad ning seda eriti diislikütuse puhul. Rahvusvahelise transporditeenuse seisukohalt on Eesti jaoks kõige tähtsam jälgida, millised on aktsiisimäärad Baltikumis. Kui mootoribensiinide aktsiis on Eestis Baltimaade keskmine, siis diislikütuse aktsiis on juba praegu Baltikumi kõrgeim. Soomega võrreldes on Eesti aktsiisimäärad madalamad, seda eriti mootoribensiinide puhul. Selletõttu on ka mootorikütuste hind Eestis odavam ja sadamatele lähedal asuvad teenindusjaamad saavad laevale sõitjate pealt teatud määral lisakäivet.

Valitsuskoalitsiooni läbirääkijatel on plaan tõsta tulevast aastast kütusteaktsiisi 10% ja järgnevatel aastatel 5% aastas kuni 2019. aastani. Valituse plaani järgi tõuseb bensiini aktsiisimäär 2019. aastaks 0,423 eurolt 0,538 euroni liitrilt. Diislikütuse aktsiisimääraks saaks 0,393 euro asemel 0,500 eurot liitrilt. Kuna kütusehinnale lisandub ka käibemaks, siis tuleb aktsiisimäärade tõstmisel arvestada veel käibemaksu osa suurenemisega. See on selgelt läbimõtlematu ning äärmiselt ohtlik, sest muudab mootorikütused Baltikumi kallimateks ning selle tõttu väheneb vedelkütuste tarbimine Eestis. Äärmusliku näitena tuletagem meelde Leedu kogemust 2009. aastast, kui naaberriikidega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgele tõstetud diislikütuse aktsiisi tuli uuesti langetada, kuna märkimisväärne osa diislikütuse ostumahtudest kolis üle Poola.

Kui praegu oleme harjunud madalate kütusehindadega, siis meenutuseks olgu toodud, et eelmise aasta tavapärased jaehinnad olid 1,35 eurot. On selge, et kütuste maailmaturuhinnad ei jää praegusele tasemele igaveseks. Prognoosid näitavad, et kütusehind hakkab aasta lõpus kasvama. Juhul kui maailmaturuhinnad kasvavad 2014. a I poolaasta tasemetele ning valituse aktsiisitõusuplaan realiseerub, hakkab kütuse liiter 2019. aastal maksma üle 1,5 euro. Statistikaameti andmetel tarbitakse 73% diislikütustest transpordisektoris ning vaid 9% kodumajapidamistes. Bensiini tarbimine jaguneb transpordisektori ja kodumajapidamiste vahel aga vastavalt 30% ja 70%. Sellest tulenevalt on Eesti jaoks oluline peamiselt just madal diislikütuse hind, sest transpordiettevõtted tarbivad enamikus diislikütust.

Kuna diislikütuse hind on Eestis juba praegu teistest Balti riikidest ja Poolast kallim, siis planeeritav aktsiisimäärade tõus vähendab meie konkurentsivõimet veelgi ning transpordiettevõtted hakkavad tankima rohkem lähiriikides, mistõttu tegelikkuses hakkab riigieelarvesse vähem kütuseaktsiisi laekuma. Veelgi enam – tugeva surve alla satub kogu rahvusvahelise transpordi sektor, kes peab ellujäämiseks olema võimeline konkureerima Läti, Leedu, Poola ja teiste Ida-Euroopa odavvedajatega. Läti kütusemüüjad, kes on Eesti plaanidega hästi kursis, on juba praegu ootusärevuses, et Eestis tõusva aktsiisimaksu tuules osa Eesti kütusekäibest endale haarata.

Vastavalt eeltoodule soovitab Olerex valitsusel lõpetada tikkudega mängimine ning ei toeta aktsiisimäärade tõstmist. Kütusel on kombeks plahvatada, mis tekitab aga augu riigieelarvesse."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee