VÕLG OMA LAPSE EES: Kaur rääkis oma versiooni ning nõustus tulema ka pildile. Et lugu võttis teise pöörde, on lapse huvide kaitseks tema isa nägu udustatud. (Tiina Kõrtsini)

Ema: isa on vägivaldne ega ole lapse vastu kunagi huvi tundnudki.

"Ma ei tea oma lapsest mitte midagi, sest ema peidab teda. Ainus, mis mul lapsest on, on elatisvõlg ja hunnik pabereid," räägib mees, kelle sõnul ei luba ema tal kättemaksuks lahkumineku eest lapsega suhelda ja nõuab vaid raha – sedagi tagaselja, sest kohtuhagi isa enda sõnul kätte saanud pole. Lapse emalt selgitusi küsides võtab lugu aga ootamatu pöörde.

Kauri (nimi muudetud) kodu on tol sombusel märtsipäeval, kui ta Õhtulehele oma südant puistab, kõrvulukustavalt vaikne – tema veekalkvel silmad annavad aimu, et midagi on valesti. Ka Kauri ja tema uue elukaaslase pisike poeg Andri (nimi muudetud) justkui aimaks, et isal on valus – ta astub talle vaikselt ligi, võtab hetkeks hellalt käest kinni ja läheb vudinal tagasi teise tuppa emme juurde.

Kaur poetab kohtupaberid lauale ja hakkab väriseval häälel rääkima: "Läksime lahku, sest naine pettis mind. Laps polnud veel aastanegi, kui päevapealt välja kolisin. Naine ütles, et kui iga kuu 3000 krooni maksan, siis näen last. Alguses maksingi nii palju, kui sain. Last ma ikka ei näinud… Siis läksin Soome tööle ja igasugused kontaktid lapse emaga kadusid. Mul polnud tema numbrit ega aadressi."

Nii möödusid Kauri sõnul aastad, kuni ühel päeval tabas teda ebameeldiv üllatus – lapse ema oli esitanud kohtusse hagi elatise väljanõudmiseks ja Kauril ei jäänud üle muud, kui seda tasuma hakata.

Kui raha pole, siis pole

"3500 eurot olen ma juba varem maksnud. Nüüd olen võlgu üle 10 000 euro. Ma ei ole last siiani näinud. Lapse ema ütleb, et see on kättemaks lahkumineku eest," teatab Kaur ja ütleb, et tal ei ole seda raha mitte kuskilt võtta – tema silmad täituvad taas pisaratega.

Peale selle ei olevat Kauril nõutavat summat kuskilt võtta, sest ta kaotas just hiljuti töö: "Kolm nädalat tagasi sain koondamispaberi. Olen tööd otsinud, aga vastuseid veel pole. Igakuised väljaminekud on üle 300 euro. Nüüd jääb kätte ainult 195 eurot, ülejäänu läheb kohtutäiturile. Õnneks on sõbrad toeks ja isa – tema on kõige suurem tugi. Andri tühja kõhtu tundma ei ole pidanud ja ei pea ka edaspidi."

Aga sina ise? "Mis mina…" teatab Kaur, neelatab kuuldavalt ja lisab: "Ma saan homme (kolmapäeval – toim) juristiga kokku ja kuulan, mis ta räägib. Kuna mul raha ei ole, siis on mõtteid olnud igasuguseid. Mul ei jää üle muud, kui pankrot välja kuulutada ja siis nullist alustada."

Aga see ei vabasta sind ju kohustusest elatist maksta – see nõue jääb lapse täisealiseks saamiseni. "No…ma olen mõelnud, et siis tuleb see kõige hullem otsus vastu võtta ja vanemlikest õigustest loobuda. Kuigi ma tahaksin ikkagi last näha!" teatab Kaur ja kui selgitada talle, et ka vanemlikest õigustest loobumine jätab kohustuse last ülal pidada alles, vastab ta:. "Siis ma ei teagi, mida ma teha saaksin."

Õhtuleht kirjutab selgituste saamiseks Kauri endisele naisele Liisile (nimi muudetud). Liis leiab, et ta ei pea end välja vabandama ja keelab loo avaldamise, sest see on valesid täis: "Tema on mitu korda ähvardanud mind tappa! Tema sõnad olid, et laps pole tema oma ja tal sünnib uus parem laps! Ütles, et kui mu maha lööb, siis tal täitsa suva, mis lapsest saab. Teda ei huvita, kuna pole tema oma."

Olen löönud küll!

Liis lisab kirjale juurde ka koopiad enda ja Kauri vestlustest, milles seisab: "Mine p***i. Sa EI NÄE SENTIGI ENAM!"

Lahku sai Liisi sõnul mindud just seetõttu, et Kaur peksnud Liisi ja isegi paarikuuse lapse kõrvalt pidi ta ise puid tassima, lapse nutt ärritanud meest samuti – siis hakanud ta karjuma – sest ei saanud rahus telekamängu mängida.

"Iga normaalne isa tunneb pärast lahkuminekut poja vastu huvi. Kui sain tema mobiilinumbri ja võtsin ühendust, siis vahetas ruttu ära," vastab Liis küsimusele, miks pole isa lapsega nii pikalt kohtunud.

Väitele, et Kaur pole kohtu teadet kätte saanud, sõnab Liis, et kohus ju nägi, et kutse on Kaurini jõudnud, sinna ta aga ei ilmunud ja nii otsus tagaselja tehtigi.

Kohus kinnitab omaltpoolt samuti, et hagi on Kaurile kohale toimetatud ja ta on selle isiklikult oma allkirja vastu kätte saanud. Ühes avaldusega saadeti kohtu sõnul Kaurile ka hagi menetlusse võtmise määrus ning ta oli teadlik, et omapoolse vastuse esitamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kaurilt küsides, mis tegelikult toimub, jääb ta endale kindlaks, et kohtult ta ühtki paberit saanud ei ole.

Seda, et ta on olnud vägivaldne ja Liisi sõimanud, ta aga ei eita: "Jah, see on õige, et ma ta sinna saatsin ja ta ei näegi sentigi. Lapse ema olen ma löönud, seda ma ei eita, aga see oli tingitud naise kõrvalsuhetest, sest kaotasin kontrolli. Olin selle pärast 1,5 aastat psühholoogi jutul kogu aeg. Lapse peale pole ma kordagi karjunud ja ei tee seda ka praegu."

Neile küsimustele, kas tema oli see, kes numbreid vahetas ja kas vaid pool tõest rääkides oli eesmärgiks lootus edaspidigi kohustustest kõrvale hoida, jätab Kaur vastamata.

Elatisnõuete võlgnevus on üle 10 miljoni euro

Justiitsministeeriumist öeldakse, et 2014. laekus maakohtutele maksekäsu kiir- ja hagimenetluses kokku elatise küsimuses 3173 avaldust. Igal aastal teevad kohtu elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte.

2014. aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus oli üle 10 miljoni euro. "Siinjuures on oluline märkida, et elatisnõuete kasv ajas on teatud perioodil paratamatu, sest lapse elatisnõude täitmine võib toimuda pikka aega tulenevalt sellest, et lapse elatist nõutakse ühe kuu kaupa, kuni laps jõuab teatud vanusesse ehk 18–21 eluaastat," selgitab ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Veebruaris võeti riigikogus vastu justiitsministeeriumis välja töötatud eelnõu, kuidas kehtivate seaduste järgi elatist sisse nõuda. Ministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ütleb, et kui võlgnik ei tasu elatist vabatahtlikult, on võimalus arestida näiteks tema kontol olev raha, müüa maha kinnis- või vallasvara. Samuti on võimalus kasutada elatise kättesaamiseks asenduskohustust, mis tähendab, et kui täitemenetlusel tulemust pole, on võimalik, et asenduskohustusena peavad last ülal pidama näiteks kohustust rikkuva poole vanemad. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus, aga vanem ei vabane kohustusest ka siis, sest last ülal pidanud vanavanematele jääb õigus kohustust rikkuvalt vanemalt kulutatud ressursid omakorda tagasi nõuda.

Peamine muudatus uues seaduseelnõus puudutab mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral kohtu õigust peatada võlgniku sõiduki ja väikelaeva juhtimisõigus, jahitunnistus, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivus või nende andmine. Uus seadus jõustub osaliselt selle aasta oktoobris, õiguste peatamise asjus tuleva aasta märtsis.

Jaga artiklit

147 kommentaari

J
jobud   /   23:04, 5. apr 2015
et kui mustanahalisega või muu väljamaa isasega on lapsed tehtud siis need ei pea alimente maksma ainult see loll eestimees peab
E
ehhh   /   23:02, 5. apr 2015
ja nüüd siis pole ülekohtune see värk et naised võivad teha mida tahavad ja mehed peavad kannatama ime kah et meil eesti ei taha enam ükskimees perekonda et lihtsam on asju niisama ära ajada ja kogulugu

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis