SÕDA JÄTKUB: Hoolimata 12. veebruaril Minskis sõlmitud relvarahust, jätkuvad Ida-Ukrainas relvakokkupõrked. Ukraina varivalitsus süüdistab rahuprotsessi nurjamises president Porošenkot ja peaminister Jatsenjuki valitsust. Fotol uurib OSCE vaatleja Mariupoli lähistel tabamuse saanud sõiduautot. Foto: AP / Scanpix
Allan Espenberg 2. aprill 2015 07:00
Petro Porošenko ja peaministri Arsen Jatsenjuki valitsuse vastasjõuna esitleti märtsi viimasel päeval Kiievis opositsiooni varivalitsust, keda juhib tuntud ärimees ja kunagine asepeaminister Borõss Kolesnikov.

Varivalitsus on eelmise presidendi pooldajatest ja endistest kolleegidest koostatud organ, kelle põhiülesandena on nimetatud vastuhakku ametisolevatele võimustruktuuridele.

Varivalitsus koosneb peaministrist, neljast asepeaministrist ja 12 ministrist. Varasemate oletuste kohaselt saigi varivalitsuse juhiks endine parlamendiliige ja asepeaminister Borõss

Kolesnikov (52). Viimane on mitmel aastal valitud Ukraina mõjukamate inimeste hulka ja tema isikliku varanduse suuruseks hinnatakse umbes 800 miljonit dollarit. Kolesnikovi minevikust on teada, et juba kümne aasta eest propageeris ta Kagu-Ukrainas omaette riigi moodustamist.

Varivalitsuse loomise organiseeris partei, kes nimetab end Opositsiooniblokiks (Опози-ційний блок, OB). See partei tekkis vahetult enne 2014. aasta parlamendivalimisi mitme väikse ja vähetuntud erakonna koondumisel Regioonide Partei ümber. Valimistel saavutas OB 9,4% häältest ja saatis parlamenti 27 inimest. Hiljem liitus OB fraktsiooniga veel saadikuid, praegu on saadikurühmas 40 inimest (kokku on Ukraina Ülemraadas 450 liiget).

Kuigi Regioonide Partei (Партія регіонів) ametlikult mullustest valimistest osa ei võtnud, on paljud OB parlamendisaadikud just selle partei endised või praegused liikmed. Pärast Viktor Janukovõtši põgenemist Ukrainast sai Regioonide Partei tegelikuks juhiks Borõss Kolesnikov, kes on aga väidetavalt viimastel kuudel teinud tööd uue partei loomiseks.

Varivalitsuse moodustamise järel astuski Kolesnikov endisest võimuerakonnast Regioonide Parteist välja ja lubas keskenduda tööle Opositsiooniblokis. Meedia ironiseeris sel puhul, et Kolesnikov otsustas lõpuks ometi uppuvalt laevalt jalga lasta.

Janukovõtši sõbrad

Äsja moodustatud varivalitsuse koosseisu kuuluvad Opositsiooni­bloki ja Regioonide Partei esindajad ehk teisiti öeldes praeguse presidendi Porošenko vastased ja vaenlased ning ekspresidendi Janukovõtši sõbrad ja toetajad.

Paljud Kolesnikovi varivalitsuse liikmetest on juba ammustest aegadest tuntud tegelased, sest nad on kuulunud mitmesse Janukovõtši-aegsesse valitsusse. Kolesnikov oli seal aastatel 2010–2012 infrastruktuuriminister. Ka see asjaolu ei kutsu paljudes ukrainlastes esile usaldust varivalitsuse vastu, kuna Janukovõtši ja tema kambajõmmide paljud kuri­tegelikud plaanid ja teod on nüüdseks avalikuks tehtud.

On selge, et opositsioon ei suuda praegu Ukraina parlamendis ega ka riigis midagi olulist saavutada. Esiteks on opositsiooni­saadikuid arvuliselt liiga vähe. Teiseks on praegune parlamendi opositsioon tegelikult Regioonide Partei värvi vahetanud seltskond, kellel lasub otsene vastutus majanduslanguse, sõjategevuse ja Maidani mahasurumise eest. Selle eest neid eriti ei armastata ega austata ja opositsionääride arvamusel pole parlamendi­enamusel mingit tähtsust. Kuidas rahvas opositsioonivalitsuse liikmetesse tegelikult suhtuma hakkab, näitab tulevik.

Varivalitsus: tõde on karm

Meediaekspert Anatoli Šari on võrrelnud uut varivalitsust mahajäetud keldrist tõusva lehaga. Tema meelest pole opositsionäärid varasematest lüüasaamisest midagi õppinud ja ka nende ettepanekutes pole värskust ega midagi uut. "Nad räägiksid nagu õigeid asju, mille alusel saaks koostada šiki ja moodsa programmi, näiteks "1280 sammu Ukraina muutmiseks".

Kuid rahvas ei võta seda omaks," kirjutas Šari.

Varivalitsuse arvates ei julge Jatsenjuki valitsus rääkida ukrainlastele tõtt. Tõde on opositsiooni arvates aga selles, et riigi majandus asub kuristikus, grivna on tilguti all ja valitsuse tegevusprogramm on tegelikult kirja­oskamatu propaganda, mistõttu riik olevat teel põrgusse.

Varipeaministri Kolesnikovi sõnul on praeguse valitsuse tegevus viinud grivna devalveerimiseni ja suure tööpuuduseni. "Ukrainas on kaks miljonit töötut, kolm miljonit töötavad välismaal. Veel miljoni jagu on varjatud töötuid. Peale selle miljon päevavarast võimustruktuurides. Varsti on meie tegelik tööpuudus 25%," luges Kolesnikov kokku Ukraina kõik töötud.

Opositsioon süüdistab valitsust raha raiskamises mõttetutele projektidele, milleks nad peavad näiteks Ukraina-Venemaa piirile nn müüri püstitamist, millest on mitu kilomeetrit juba valmis ehitatud. Veel süüdistatakse Porošenko-Jatsenjuki tandemit kuritegelike avalduste tegemises rahuprotsessi nurjamiseks.

Kolesnikov on rõhutanud, et kui rahu taastamise eelduseks Ukrainas on Donbassile eristaatuse andmine, siis tuleb seda ka teha. Samal ajal soovib ta, et keskvõimul oleksid miinimumvolitused ja ka parlamendisaadikuid on tema arvates liiga palju: praeguse 450 liikme asemel võiks neid olla 105 ringis (75 alamkojas ja 40 ülemkojas).