Videod

EESTI ÜKS TUNTUMAID HUMORISTE: "Kui oled anekdoodisõltlane, siis mingi insult sind juba ei peata!"

ÕHTULEHE VIDEO | Erkki Kõlu: "Äkki oli parem pool halvatud ja libisesin vaikselt toolilt maha." (15)

Kaja Roomets, 2. aprill 2015 07:00
Foto: Aldo Luud
Kui Erkki Kõlult küsida, on tema põhjatus kogus mõni anekdoot ka mehest, kes saab päeva pärast 45, sünnib see hetkega: "Noormees peatab tänaval 45aastase Erkki Kõlu. "Tere! Ma olen tudeng ja teen sotsioloogilist küsitlust. Palun öelge, kus te tahaksite veeta oma puhkuse?" "1990. aastas," vastab Kõlu, "jälle 20aastasena."" 

Aasta ja kolm kuud on möödas päevast, kui üks tuntuimaid Eesti humoriste Erkki Kõlu (Masing) sai insuldi, meest tabas terviserike keset erapeol esinemist. Erkki Kõluga toimunu läks korda ka võhivõõrastele, humoristile sooviti südamest head paranemist.

"43aastane, jumala noor mees – mis mõte endal peast läbi käis? Oli see hirm või hoopis rahu?" on tuttavad temalt küsinud.

"Minu mäletamist mööda mingit erilist mõtet ei olnudki, äkki oli terve parem pool halvatud ja libisesin vaikselt tooli pealt maha. Aga hoiatavaid märke oli enne küll – mul oli vererõhk juba lapsest saadik kõrge, aastatega läks asi arvatavasti järjest hullemaks, kuni saingi paugu kätte."

Täna, päev enne oma sünnipäeva, ütleb Erkki Kõlu, et võib endaga juhtunust päris vabalt rääkida: mõne varaneljakümnese orav-rattas-mehe võiks see ehk mõtlema panna.

Võiks arvata, et kui Erkki Kõlul oleks tänane tarkus, oleks midagi ehk tookord teisiti teinud. Aja maha võtnud ja üritusele minemata jätnud. Või hoopis nädalat-paar enne seda arsti juures käinud? "Ma oleksin juba mitu aastat, tõenäoliselt muidugi lausa paar aastakümmet varem pidanud arsti juurde minema ja tablette võtma hakkama. Kuid tagantjärele tarkus on ikka täppisteadus."

Erkki Kõlu oskus saatust üle trumbata oleks väärt igatahes järgmist Guinnessi rekordit: anekdoote hakkas ta taas koguma kuu aega pärast insulti, siis, kui ta taastusravil oli. "Palatis oli WiFi levi ja seal sai natuke tööd nokitseda küll. Kui oled anekdoodisõltlane, siis mingi insult sind juba ei peata. 2014. aasta aprilliks-maiks oli paranemine enam-vähem lõpukorral, pärast seda ei ole enam paremaks läinud."

Erkki Kõlu lisab, et halvemaks õnneks samuti mitte. 

On teie päevaplaanis pärast saatuslikku 2013. aasta 21. detsembrit midagi oluliselt teisiti? 

Ega olegi suurt midagi muutunud. Ikka iga päev 5–10 uut anekdooti, huumori tootmine. Noh, lauatennist enam ei mängi, kuna parem käsi ja parem jalg on pisut halvatud. Ja vasaku käega ma paremakäelisena mängida ei oska. Aga klassivendade pinksiturniiril käisin möödunud aastal ikka – neil ju hea tunne, kui kindel viimase koha pretendent kohal. 

Kui sageli naerab Erkki Kõlu iseenda üle? 

Enda üle tuleb iga päev naerda, sest mul õnnestub ikka iga päev mõne lollusega hakkama saada. Aga on muidugi asju, mis on seotud oskamatuse ja käpardlikkusega, nagu järgmises anekdoodis: Eino Baskin, Valdo Jahilo ja Erkki Kõlu istuvad esinemiste vahel lava taga ja lõbustavad üksteist anekdootidega. Kuna nad on üksteise repertuaari nii palju kordi kuulnud, siis ei ole neil vaja enam anekdooti rääkidagi, piisab numbri ütlemisest.

"Number 37!" ütleb Baskin ning teised naeravad kui hullud.

"Number 53!" teatab Jahilo ja ülejäänutel on taas suurest naerust lausa pisarad silmas.

"Number 44!" hüüab Kõlu.

Järgneb vaikus.

"No kuulge!" solvub Kõlu.

"Kas number 44 ei olegi siis tapvalt naljakas?"

"Tavaliselt küll, aga nii nagu sina seda just praegu esitasid," vangutab Jahilo kahetsevalt pead. 

Tervelt 33 aastat ehk siis terve Kristuse ea olete anekdoote kogunud, rääkinud ja raamatutesse koondanud. Kui paljud neist on originaallooming? 

Anekdoodid jagunevad kaheks, täpselt nagu muinasjutud: muinasjutt kui rahvaluule ja kunstmuinasjutt, millel on autor, näiteks Andersen. Tõenäoliselt on neid anekdoote, mille aluseks mõni tõestisündinud juhtum, rohkem, aga seda vahet on enamasti väga raske teha. 

Kui anekdoodirääkija poole pealt naerma hakkab, läheb pool naljast kaduma. Kuidas tõsiseks jääda? 

Kui oled anekdoodi kõigepealt võõras keeles läbi lugenud, siis eesti keelde ümber pannud ja toimetanud, siis on ta sulle esitamise ajaks juba vana tuttav, kelle üle ei sobigi enam naerda. 

Millest sõltub ühe anekdoodi eluiga? 

Eks ikka headusest. Mis on jälle ülikeeruline teema. Milline on hea anekdoot? Olen esitanud anekdoote seltskonnas, kes naeris nii, et püksid märjad, ja siis samu anekdoote seltskonnale, kes isegi ei muianud. Eino Baskin oli mees, kes teadis, millist anekdooti millises seltskonnas rääkida, mina nii kaugele veel jõudnud ei ole. Aga loodetavasti on mul veel pisut aega ka. 

KõluRäpi kodukal on tuhandeid muhedaid arsti- ja haige-teemalisi anekdoote. On mõni neist sündinud ka isikliku kogemuse põhjal? 

Olen vaikselt heietanud mõtet kunagi ka üks arstianekdootide kogu välja anda, neid on vist praegu juba 2000–3000. Ja naljakaid asju juhtus haiglas küll, nii arstide kui ka palatikaaslastega. Ma ei mäleta enam, kas mõni ka anekdootide hulka sattus, aga nad on mul veel hästi meeles, nii et seda viga annab parandada. 

Naer olevat terviseks. Kas alati ja igas olukorras? 

Kui naer on hea-, mitte pahatahtlik, siis usun küll, et alati ja igas olukorras. Minu arvates oskab eestlane naerda nii enda kui ka näiteks meie riigivalitsejate üle. Kui keegi vahel riigikogu, valitsuse või presidendi mõttekuses kahtleb, siis mina olen kindlalt veendunud: nende üle naermine parandab kogu eesti rahva tervist. 

Mis peab kindlasti olema humoristi sünnipäevalaual? 

Sünnipäevakinke, mis sobivad mulgi ihnsusega, ja palju (mis sobib mulgi ahnusega). 

Humoristi päev pärast sünnipäeva? 

Naljakaid tõsielu- või välja mõeldud lugusid ilmub iga päev. Kaotatud anekdooti ei saa enam iial tagasi, ja homme on ukse taga juba uued tunglemas. Ühtki su kogusse mittejõudnud anekdooti ei vabanda välja see, et sul eelmisel päeval sünnipäev oli. 

Erkki Kõlu teatakse ka mr Anekdoodi nime all 

  • 1970 – sünnib Viljandis. Rahvuselt mulk, mis määrab ära tema peamised iseloomujooned: ahnuse ja ihnsuse.
  • 1982 – alustab anekdootide kogumist.
  • 1988–1994 – õpib Tartu ülikoolis ajakirjandust. Ei lõpeta laiskuse pärast.
  • 1991–2003 – esitab anekdoote Tartu raadios.
  • 1992–1996 – Postimehe huumorilehekülje Herilane toimetaja.
  • 1995 – esimene anekdoodikogu (koos Vello Läänega) "Tartu Raadio 1001 anekdooti".
  • 1997 – Guinnessi rekord anekdootide kestusrääkimises (61 tundi järjest, koos Valdo Jahiloga). Jäi siiski ametlikult kinnitamata.
  • 1998–2002 – õpib Tartu ülikoolis psühholoogiat. Ei lõpeta laiskuse pärast.
  • 2001 – Eesti suurim anekdoodikogu "10 000 anekdooti".
  • 2002 – Guinnessi rekord anekdootide kiirusrääkimises (362 anekdooti tunnis). Rekord on ületatud.
  • OÜ KõluRäpp loov- ja tootmisjuht.
  • Andnud välja 14 anekdoodikogu. Teinud kaastööd EVTV-le, Kanal 2-le, ETV-le, ALO TV-le ja Eesti Ekspressi Kranaadile.
  • Elab Tartus. Abielus. 13aastane tütar.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee