Eesti uudised

VÕITLUS PALGALÕHEGA VÕI RUMAL BÜROKRAATIA? Riik käsib tööandjal naiste ja meeste kohta eraldi andmeid koguda (22)

Karoliina Vasli, 1. aprill 2015, 07:00
BÜROKRAATIA: Tundub kummastav mõelda, kuidas boss seisab su selja taga ja fikseerib minuti pealt, kaua sa tööl oled. Ilmselt asi päris nii peensusteni ei lähe, ent statistikat tuleb koguda. Iseasi, kas keegi seda ka kontrollib. Firmad soopõhiseid näitajaid kellelegi regulaarselt esitama ei pea. Pilt on lavastatud.Foto: LAURA OKS
Riik kohustab tööandjaid edaspidi viimse peensuseni kirja panema, mida teevad tööl mehed, mida naised. Nii üritatakse võidelda palgalõhe ja üldise diskrimineerimisega. Tööandjate keskliit laidab kuluka ja tulutu idee maha.

Kujutlegem olukorda ühes kontoris. Terve osakond on mures, sest ülemus käitub kui kuutõbine, istub poole ööni arvuti taga ja muudkui arvutab midagi.

Hommikuti tuleb pahuralt tööle ja jätkab samas vaimus. Vahepeal hiilib vargsi mõne alluva selja taha ja käratab: "Mitu ületundi sa eelmise aasta 30. nädalal tegidki?"

Boss on ärritunud, sest personaliosakond ja raamatupidamine nõuavad täpseid andmeid sookaupa. Riik ju käsib!

Tulevikus võivadki sellised situatsioonid reaalsuseks saada, sest sotsiaalministeerium on koostanud määruse eelnõu "Soopõhiste tööalaste statistiliste andmete kogumise kord ja andmete loetelu", kus on välja toodud rodu andmeid, mida firma oma töötajate kohta koguma peab. Muu hulgas on vaja isegi eristada, mis koolitustel käisid naised, kus mehed.

Välja tuleb tuua ka absoluutselt kõik toetused ja hüvitised, rääkimata palgatõusust. Andmeid tuleks koguda majandusaasta kaupa ja säilitada viis aastat.

Sotsiaalministeerium põhjendab eelnõu seletuskirjas, et määruse rakendamisel on oluline sotsiaalne mõju töösuhetele ja -kultuurile. See aitavat kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Eurostati andmetel on Eestis palgalõhe umbes 30 protsenti naiste kahjuks.

Sotsiaalministeerium ei leia, et uus käsulaud ettevõtete töökoormust eriti suurendaks. "Sarnaseid andmeid tekib tööandjatel oma personali kohta regulaarselt juba praegu ning võib eeldada, et kogumisel on andmetel valdavalt ka juba praegu juures sootunnus, mistõttu ei saa halduskoormuse tõus olla märkimisväärne," leiavad ametnikud.

Valitsus saatis eelnõu möödunud nädalal kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja asjasse puutuvatele organisatsioonidele. Muu hulgas ka tööandjate keskliidule.

Selle kommunikatsioonijuht Lauri Linnamäe ütleb, et pagaripoes või juuksuritöökojas ei võta uued aruanded ehk meeletult aega, aga saja- või tuhandepealises ettevõttes nõuab see uue arvepidamissüsteemi loomist, täitmist ja haldamist.

"Arendustöö, arvepidamine ja aruandlus tähendavad kõik aja- ja rahakulu, hulka töötunde, mille arvelt jääb töötajail midagi mõttekat tegemata. Küünilisust lisab, et eelnõu algatajad pole suutnud veenvalt selgitada, kuidas see võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi parandab," ütleb ta.

"Võrdse kohtlemise arendamisel on arenenud maailmas abi olnud pikaajaliselt eesmärgistatud sotsiaal- ja hariduspoliitikast, ühiskondlike eelarvamuste muutmisest, sotsiaalpartnerite kokkulepetest. See on pikk ja keeruline töö, lihtsa kirvemeetodi kohta me edulugusid ei tea ega pea seda tõenäoliseks ka Eestis."

Ent näiteks 2700 töötajaga kaupluseketi Rimi personalijuhi Kaire Tero sõnul koguvad nad oma firmas sellist statistikat juba aastaid.

"Peame seda vajalikuks, et oma tegevust analüüsida. Seega ei näe me sellekohase määruse rakendumises probleemi. Anname selle kohta ülevaate iga kuu ka oma emaettevõttele ICA-le Rootsis."

Rimis on 2700 töötajat, kellest enamik (88 protsenti) on naisi. "Töötasu sõltub ametikohast, mitte inimese soost ega vanusest," toonitab Tero.

Ühe väiksema firma juht aga ütleb Õhtulehele, et ta ei kujuta ettegi, kelle kaela see kohustus nüüd panna – töötajaskond pole nii suur, et keegi jõuaks ka taoliste asjadega tegeleda. Samas puhkuse ja töötundide kohta andmeid ikka koguneb ja iseenesest need end kirja ei pane.

Rimi: kogume neid andmeid niigi

"Arutelude põhjal saab öelda, et mitmeid määruses nimetatud andmeid tekib tööandjal juba praegu. Kuna määrusega ei kaasne andmete esitamist ning tööandja võib ise valida andmete kogumise, säilitamise ja vajadusel korral esitamise viisi, vähendab see potentsiaalset halduskoormust."

Andmete kogumise teine külg ongi see, et keegi ei kontrolli, kas seda ka tehakse. See olukord kerkib alles siis, kui mõni ametiasutus neid dokumente nõuab.

"Andmete kogumist ei ole vaja tööandjate kontrollimiseks riigi poolt. Neid andmeid vajab tööandja ise, et saada ülevaadet oma organisatsiooni olukorrast ja täita soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi," selgitab Kütt.

Ta lisab, et praegugi on tööandjal kohustus anda oma töötajatele ülevaadet soolise võrdõiguslikkuse olukorrast organisatsioonis, kuid täpsustamata on, milliste näitajate põhjal seda teha. Arutluse all olev määrus seda täpsustavatki.

Eelnõus seisab, et määrus peaks jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.

 

Mis andmeid tuleb koguda

Tööandja peab edaspidi soopõhiselt koguma järgmisi andmeid:

1) personali koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides vastavalt organisatsioonis kasutatavatele ametite rühmitamise alustele;

2) organisatsioonisisesed liikumised ametikohtade vahel;

3) koolitustel osalemine;

4) töötajate kasutatud puhkusepäevade arv puhkuse liikide lõikes (põhipuhkus, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus);

5) tööaeg täistööaja ja osalise tööaja, ületundide arvu, öisel ajal ning nädalavahetusel töötatud tundide arvu, samuti valveaja tundide arvu lõikes;

6) keskmine palk või töötasu nende erinevate osade lõikes;

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee