Eesti uudised

Valeraha levik Eestis on aastaga peaaegu kolm korda kasvanud

ETTEVAATUST, VALERAHA! Kuidas õigel ja valerahal vahet teha? (6)

Teet Teder, 28. märts 2015, 07:00
 
Kui palju me uurime enda sõrmede vahelt läbi käivat raha, et veenduda selle ehtsuses? Lisaks koopiamasinast läbi lastud kupüüridele ringleb ka võltsinguid, mida võhiku silm ehtsast eristada ei oska. Selle ehedaks tõestuseks on Õhtulehe katse, kus kolm inimest pidid rahapakist, kus õiged ja valed enam-vähem pooleks, terad sõkaldest eraldama.

Eesti oli valeeurode levikult viimasel kohal. Tuhande inimese kohta leiti 0,2 võltsingut, aga nüüd on statistika muutunud. Kolmel aastal – 2011 kuni 2013 – leiti igal aastal Eestist pisut rohkem kui 20 000 euro väärtuses valeraha, kokku 64 110 euro eest.

Aga mullu avastati pelgalt ühe aasta jooksul peaaegu sama palju valeraha kui kolmel eelmisel aastal kokku ehk 58 480 eurot võltskupüüre. Tänavu on ainuüksi kahe esimese kuuga leitud 10 310 euro väärtuses valeraha. Valeraha hulk kasvab kiiresti kogu Euroopas.

Kolm katsejänest ja hunnik raha

Need ei ole lihtsalt numbrid, vaid summad, mille eest on inimesed petta saanud ja kahju kannatanud.

Võrdluseks – valerahaga, mis on nelja aasta jooksul Eestist leitud, saanuks petised osta kelleltki mitmekorruselise maja Raplamaal, kolmetoalise kesklinna korteri või luksusliku Mercedese.

Seda kõike vaatamata sellele, et tänu turvaelementidele on euro maailma paremini kaitstud vääringuid.

Milles siis asi, kas me ei tunne pihku pistetud võltsinguid ära? Või on ringlev valeraha tõesti nii peenelt meisterdatud? Õhtuleht läks sinna, kuhu jõuavad kõik Eestis avastatud valerahad – Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti – ning proovis järele, kui hästi kolm katsejänest õige raha ära tunneb.

Kolmest katsejänesest üks on tavaline rahakasutaja, kes pigem maksab mugavusest kaardiga ja tasub arveid ülekandega.

Viimane kord hoidis ta käes suurt summat, kui müüs maha oma vana autoloksu ja alles jala koju minnes hakkas mõtlema, kas ta sai ikka eurotehases trükitud raha või jäljendid. Pole lihtsalt harjumust rahas kahelda. See jänes on loo autor.

Teine on kogenud baarmen Rainer, kelle käest jookseb päevas (ja ööselgi) läbi tuhandeid eurosid, mis tähendab, et ta peaks õige raha hõlpsasti leidma, aga lepime kokku, et masinat ta selleks kasutada ei tohi. Seni ei ole ta enda teada valeraha käes hoidnud.

Kolmas on turvafirma G4S sularahaekspert Ene. Ene töö on selline, et firma palub teda näoga mitte näidata ja tema perekonnanime meile ei avalda. See on mõistetav, sest rahakogused, mis teiste hulgas ka Ene käest läbi jooksevad, on muljetavaldavad: ööpäevas 7,5 tonni paberraha (täiskasvanud elevant kaalub kaks tonni vähem).

Kuus kontrollib firma umbes miljardi euro väärtuses raha, tulgu see sedelikaupa R-kioskist või kohvrite viisi pangast.

Meie eksperimendis on Enel valeraha leidmiseks kasutada kõik tehnilised abivahendid.

Rahahunnikus on 22 kupüüri, millest 10 õiget ja 12 vale. Katse tegemise ajal katsejänesed päris- ja valeraha suhet ei tea.

Katsu, vaata, kalluta

Katsu, vaata, kalluta on raha tundmise kolm nippi. See tähendab, et rahatrükk on reljeefne, mida tunneb katsudes (aitab ka küünega üle joonte kribimine); vastu valgust vaadates näeb vesimärki ja hologrammilt tuleb kallutades välja Europe portree (lokkispeaga tädi), raha nimiväärtus ja akna kujutis.

Otsustan, et hunnikust võetud sajane on ilmselgelt vale. See on sama sile kui ajaleht, kuhu see lugu on trükitud.

Uut 5eurost tunneb hästi raha lühematele külgedele prinditud väga reljeefsete kriipsuridade järgi. Seda tunneb isegi kinnisilmi. Panen selle õigesse hunnikusse. Ja siis on viiekümnesed. Oleks nagu krobeline ja ei ole ka. Vesimärk on mõlemal ja aru ei saa, kumb see õige ja kumb vale on.

Aga kui palju ma ka raha õigeks ja valeks jagades neid ei uurinud, on kohtunikuks olnud kohtuekspertiisi dokumendiosakonna juhataja Kairi Kriiska-Maiväli (ta on ekspert, kes isegi vabal ajal luupi kaasas kannab) otsus karm – tegin kolm viga.

Kahte valeraha pean õigeks ja millegipärast panen ühe õige raha valede sekka.

Kuigi baarmen Raineri käest liigub tööpäeval läbi kordades rohkem raha kui tavalisel inimesel, selgub tema jutust üks probleem – teenindajaid ei koolitata valeraha ära tundma.

"Mõnes kohas pööratakse väga palju tähelepanu aparaatidele, mis kontrollivad raha õigsust, aga paljudes kohtades neid ei ole. Ja aega, et raha korralikult käsitsi kontrollida, ka ei ole. Pigem vaatan, et klient saaks õige summa raha tagasi. Et ise ei teeniks kassasse miinust ja klient ei saaks petta," ütleb Rainer.

Eksperdil ei ole probleeme. Käsitsi lappab ta rahatähed vähemalt kolm korda meist mõlemast kiiremini kahte hunnikusse ja ta ei eksi. Proovib ka masinatega ja need on sama targad kui ekspert.

Miks eksitas labane võltsing?

Hämmastav on see, et baarmen Rainerit ja mind eksitas sama 50eurone valerahakupüür, mille panime õigete sekka. Kui Kairi Kriiska-Maiväli selle kupüüri vigu näitab, noogutame mõlemad häbenedes ega suuda aru saada, miks me eksisime.

Uurime kõigepealt numbrit 50, mis peaks värvi muutma.

"See on tegelikult päris hea," hindab ekspert. Studeerime turvaniiti. Jaa, see on peale trükitud. Kriiska-Maiväli naeratab sõbralikult nagu kooliõpetaja, kui ei taha öelda, et õpilane millestki üldse aru ei saa.

"Selliseid asju küll õige rahaga juhtuda ei saa," näitab ta ilmselget. Meid eksitanud kupüür on kahest paberist kokku kleebitud ja iga nurk sellel on kahele poole laiali kaardunud. Miks see siis näppude vahel tundub väga sarnane õigele rahale?

"Ma võin kohe ütelda, miks see tundus õige. Kui kaks sellist õhukest paberit kokku kleepida, siis siia vahele jäävad õhumullikesed ja need krabisevad väga sarnaselt õige raha krabinale," selgitab ta va krabiseva tagamaid.

"Inimene, kes igapäevaselt rahaga tegeleb, tunneb kohe ära, et valeraha on sile. Õige rahapaber, mitte ainult trükitud kohad, on krobeline," räägib Kriiska-Maiväli ja selgitab rahapaberi tootmisprotsesse, kus spetsiaalne võrk rahale oma mustri jätab.

"Me alustasime sellest, et katsu, vaata, kalluta. Aga kui palju te seda tegite," küsib Kriiska-Maiväli, sest tihti vaatasime raha ühte turvaelementi (krobeline trükk tähendab õiget raha) ja tegime järelduse.

"Eurode hulgas on väga kõrge kvaliteediga võltsinguid ja järgi tehakse väga paljusid elemente. Kui inimene lähtub ühest turvaelemendist, näiteks hologrammist esiküljel ja vaatab, et see helgib ja virvendab piisavalt, siis ta võibki alt minna. Veel on vesimärk, tagaküljel värvimuutev kujutis. Elemente, mida võiks vaadata, on rohkem."

See tähendab, et kuldreegel on "katsu, vaata, kalluta" mitte "katsu või vaata või kalluta."

G4S kontrollib aastas seitse korda üle kogu Eesti raha

2014. aastal käitles AS G4S Eesti sularahadivisjon 10 miljardi euro väärtuses sularaha. Läbi G4S rahatöötluste käib hinnanguliselt ühes kuus läbi 60% Eestis ringlevast sularahast, mis tähendab, et aastas saab teoreetiliselt 7 korda kogu Eestis ringlev sularaha üle loetud.

G4S töötleb raha kolmes sularahakeskuses. Tallinnas, G4Si peamajas asuv keskus võtab enda alla 1400 ruutmeetrit ning suudab ööpäevas töödelda 30 miljonit eurot paberraha (7,5 tonni) ning 15 tonni münte. Sularaha veo ja töötlemisega tegeleb ligi 250 inimest.

Kõik rahalugemismasinad suudavad lisaks raha lugemisele ja sorteerimisele tuvastada valerahakahtlusega sedeleid ja münte.

Rahalugemismasinad suudavad ära tunda kõiki turvaelemendid ning kõrvaldada käibelt ka määrdunud, rikutud või katkised rahatähed. Paberraha lugev masin sorteerib raha ka selle kvaliteedist lähtudes – näiteks sularahaautomaatidesse kõik kupüürid ei sobi.

Sularahadivisjon edastas politseile mullu 268 valeraha kahtlusega rahasedelit ning 156 münti, mis on ligi 56% kõigist Eestis avastatud võltseurodest.

Samal teemal

28. märts 2015, 07:00
Osavalt tehtud valeraha proovib ka UV-lampe petta

6 KOMMENTAARI

h
H,T 29. märts 2015, 10:46
Ega polegi võimalik vahet teha, Nüüd trükitakse ju veel triljon eurot valeraha juurde, Katteta raha on valeraha ja see muudab käibeloleva odavamaks, N...
(loe edasi)
n
noo 28. märts 2015, 17:20
Need kes trükivad õiget raha,saavad endale ka salaja teha ju endale
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee